/nginx/o/2021/01/26/13595284t1h44f9.jpg)
Uuringutega on näidatud, et empagliflosiiniga ravitud diabeedihaigeid hospitaliseeritakse harvemini südamepuudulikkuse tõttu. USAs tehtud uuringus selgitati empagliflosiini mõju südame vasaku vatsakese funktsioonile südamepuudulikkusega patsientidele, kel ei olnud diabeeti.
Topeltpimedas platseebokontrollitud uuringus jälgiti südamepuudulikkusega 84 patsienti, keda raviti kuue kuu vältel empagliflosiiniga. Tulemusi võrreldi südamepuudulikkusega patsientide tulemustega, kellele sama aja vältel ordineeriti platseebot, kirjutab Eesti Arst.
Platseeboga võrreldes ilmnes kuue kuu möödudes empagliflosiiniga ravitud patsientidel oluliselt vähenenud nii süstoli kui ka diastoli lõpu vasaku vatsakese maht, samuti leiti neil vähenenud vasaku vatsakese mass ja oluliselt paranenud vasaku vatsakese väljutusfunktsioon. Empagliflosiiniga patsiendid hindasid ravi lõpus oma elukvaliteeti paremaks.
Empagliflosiin pidurdab glükoosi ja naatriumi tagasivoolu neerudest ja seega soodustab glükoosi eritumist neerude kaudu. Ei ole selge, millise mehhanismi kaudu empagliflosiin parandab vasaku vatsakese funktsiooni sõltumata patsiendi glükeemilisest seisundist. Ühe enamlevinud hüpoteesi kohaselt mõjutavad selle rühma ravimid müokardi ainevahetust vähem tarbima glükoosi ja enam kasutama energia tootmiseks rasvhappeid, ketokehasid ja aminohappeid.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)