Eestis oli eelmisel nädalal teadaolevalt kaks tõsist reaktsiooni Covid-19 vaktsiinile

Vaktsineerimine Foto: Joe Giddens / AFP / Scanpix

Ravimiametile on sellel perioodil Covid-19 vaktsiinidega seoses saadetud 158 kõrvaltoime teatist (0,6% vaktsineeritutest). Eelmisel nädalal saadeti 71 teatist.

Ravimiametile on sellel perioodil Covid-19 vaktsiinidega seoses saadetud 158 kõrvaltoime teatist (0,6% vaktsineeritutest). Eelmisel nädalal saadeti 71 teatist.

Kokkuvõte eelmisel nädalal saadetud kõrvaltoimete teatiste kohta:

70 teatist Comirnaty vaktsiiniga seoses, neist kahes teatises kirjeldati tõsist reaktsiooni.

Teise annuse järgselt tekkinud reaktsioone kirjeldati 36 teatises – kõigis kirjeldati häirivamaid (kuid mittetõsiseid) reaktsioone võrreldes esimese annusega. See on vastavuses ravimi omaduste kokkuvõttega.

Esimese annuse järgselt tekkinud reaktsioone kirjeldati 28 teatises (nende seas kaks tõsist reaktsiooni).

Kuue teatise puhul on teadmata kas manustati esimene või teine annus.

Tuli kuus teatist üle 70-aastastel tekkinud reaktsioonidest, neist üks teatis üle 80-aastasel hooldekodu elanikul tekkinud mittetõsistest reaktsioonidest.

Üks teatis Moderna COVID-19 vaktsiiniga seoses, mis teadaolevalt ei olnud tõsised reaktsioonid.  

Tõsised reaktsioonid:

Comirnaty esimese annuse järgselt 1. tüüpi ülitundlikkusreaktsioon (allergiline reaktsioon tekkis kümme minutit pärast vaktsineerimist; ravi antihistamiinikumi ja adrenaliiniga, haiglaravi ei olnud vajalik, vaktsineeritu paranes täielikult).

Comirnaty 1. annuse järgselt nägemishäire, kõnehäire, halb enesetunne, nina ja ninaneelu tuimus, huulte tuimus, jäseme tundlikkushäire. Reaktsioon tekkis teisel päeval pärast vaktsineerimist, patsient  vajas ravi, kuid vaktsineeritu paranes täielikult.

Ülejäänud teatistes kirjeldati:

Teadaolevaid paikseid kõrvaltoimeid: süstekoha valu, turset, punetust, süstekoha kõvastumist, süstekäe valu ja tuimust.

Mittetõsiseid süsteemseid reaktsioone: peavalu, pearinglust, halba enesetunnet, nõrkust ja jõuetust, uimasust, väsimust, unetust, tasakaaluhäiret, koordinatsioonihäiret, palavikku, higistamist, külmavärinaid, kuumatunnet, lihasvalu, liigesvalu, seljavalu, alaselja tundlikkushäiret, lihaskangust, lümfisõlmede turset ja valulikkust, kurguvalu, nohu, köha, silmade tundlikkust, südamepekslemist, vererõhu tõusu, valu rindkeres, nahasügelust, nõgestõbe (vajas antihistamiinikumi), vaktsineerimisega seotud stress-reaktsiooni (kuumatunne, lihastõmblused), iiveldust, kõhulahtisust, kõhuvalu, maitsetaju ja lõhnataju kadu, tromboflebiidi, ühe kehapoole lihasnõrkuse, äkk-kuulmisnõrkuse, hingamisraskuse ja bronhospasmi, näo tundlikkushäire teket.

Kõik inimesed paranesid paari päevaga või olid teatamise hetkel paranemas.

Kõik vaktsiinid võivad põhjustada kergeid paikseid reaktsioone ja üldnähte (peavalu, palavik, väsimus ja teised). Need reaktsioonid on vajadusel leevendatavad valuvaigisti või paikse külma kompressiga. Palaviku ja nõrkuse või muude üldnähtude korral tuleks puhata. Nähud mööduvad üldjuhul paari päevaga.​​

Andmed hooldekodudest

Eestis hakati 11. jaanuarist alatest vaktsineerima eakaid hooldekodu elanikke.

Eelmisel nädalal saadeti Ravimiametile üks teatis, kus 84 a. naisel tekkis palavik, halb enesetunne ja söögiisu langus. Varasemalt on Ravimiametile saadetud kaks teatist, kus eakatel kirjeldati halba enesetunnet ja nõrkust. Ühel juhul tekkis patsiendil palavik ning halva üldseisundi tõttu viidi patsient haiglaravile.

Ravimiamet on teadlik ka kahest vaktsineeritud eaka (85 a. ja 91 a.) surmast. Vaktsineerimise järgselt kõrvaltoimeid (sh palavikku või oksendamist) ei tekkinud ning arstide hinnangul puudub nendel juhtudel seos vaktsiiniga.

Kõrge vanus ei ole vaktsineerimise puhul vastunäidustus. Covid-19 haigusega hospitaliseeritute vanusest on näha, et Covid-19 haigus ohustab ennekõike just vanemaealisi ning seetõttu kaasati ka vaktsiinide uuringutesse üle 65 aastaseid krooniliste haigustega inimesi.

Haprussündroomiga, väga halvas üldseisundis ja elu lõpule lähenevatel inimestel võivad ka vaktsiinide tavalised kõrvaltoimed (näiteks palavik, iiveldus ja oksendamine) mõjuda halvemini ja kiirendada väga raskelt haigete eakate surma saabumist. Vaktsineerijad hindavad riski ja kasu suhet ning kaaluvad sellistel juhtudel vaktsineerimise kasu ja kahju väga hoolikalt. Kui juhtub, et mõni vaktsineeritu sureb vahetult või mõni aeg pärast vaktsineerimist, siis iga juhtumi puhul hinnatakse, kas vaktsineerimine võis ebasoodsalt mõjutada rasket kroonilist haigust või lahkus inimene haiguse tõttu. Ravimiametile saadetakse teatis, kui tervishoiutöötaja peab seost vaktsiiniga võimalikuks.

Kõrvaltoimetest teatamine

Kõigist vaktsineerimise järgsetest kaebustest tuleks vaktsineerijale teada anda. Covid-19 vaktsiinide ohutusprofiili täiendavaks kirjeldamiseks peavad tervishoiutöötajad ametile teatama kõigist süsteemsetest ja tõsistest (seal hulgas paiksetest) kõrvaltoimetest, mille puhul peavad seost vaktsiiniga võimalikuks.

Vaktsineeritu võib teatada Ravimiametile (www.ravimiamet.ee – teata kõrvaltoimest) ka neist reaktsioonidest ehk kõrvalnähtudest, millel arsti hinnangul seos vaktsiiniga puudub.

Kõrvaltoime on ohtlik või kahjulik ja soovimatu reaktsioon, mille puhul ei saa välistada põhjuslikku seost ravimi (sh vaktsiini) manustamisega. Erinevalt kõrvaltoimest on kõrvalnäht igasugune soovimatu reaktsioon, mis tekib ravimi võtmise ajal olenemata hinnangust võimalikule seosele ravimiga.

Kogutavad andmed võimalike kõrvaltoimete kohta aitavad selgitada vaktsiini ohutusprofiili. Uute andmete lisandumisel täiendatakse vajadusel ravimiteavet – lisatakse kõrvaltoimeid, täpsustatakse hoiatusi ja vastunäidustusi.

Ravimiamet jälgib teatatud kõrvaltoimeid ja reageerib kiiresti tõsiste kõrvaltoimete kahtluse korral. Nad teevad koostööd mitme eriala ekspertidega (sh viroloogid, infektsioonhaiguste arstid, perearstid) ja teiste Euroopa Liidu riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonidega informatsiooni kiireks vahetamiseks, nõu pidamiseks ja juhiste kujundamiseks.