/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/01/28/13599143t1h1d23.jpg)
Uute uuringute kohaselt võib Suurbritanniast levima hakanud koroonaviiruse tüvi võib olla senisest nii surmavam kui ka kergemini edasi kanduv. Kui vettpidav on see teadmine tegelikult, kirjutab Science Alert.
Esialgu ütlesid Suurbritannia eksperdid, et nende tõendid viitavad sellele, et Ühendkuningriigis leviv uus tüvi — üks paljudest, mis on viimastel kuudel rahvusvaheliselt esile kerkinud – on 50–70 protsenti nakkavam.
Reedel ütles valitsus aga, et uus tüvi võib olla ka 30–40 protsenti surmavam, ehkki rõhutas, et hinnang tugineb vähestele andmetele.
Jaanuari keskel esitasid Londoni hügieeni- ja troopilise meditsiini kool ning Londoni imperiaalkolledž kaks eraldi uuringut Suurbritannia uue koroonaviiruse tüve kohat nõuanderühmale NERVTAG.
Nad sidusid surmaandmetega inimeste andmed, kes testisid viiruse suhtes positiivselt kogukonnas - mitte haiglas - ja leidsid, et uue tüvega suureneb surmaoht umbes 30 protsendi võrra.
Nende analüüside põhjal ütles NERVTAG, et on olemas «realistlik võimalus», et uue tüvega nakatumine on seotud kõrgema surmariskiga võrreldes varem ringlevate variantidega.
«Kahjuks näib, et see viirus võib olla nii nakkavam kui ka potentsiaalselt surmavam,» ütles LSHTM-i nakkushaiguste matemaatilise modelleerimise keskuse professor John Edmunds. «Nii et kahjuks on see tõesti tõsine pööre halvema poole,» sõnas ta.
Kui usaldusväärsed on leiud?
Teadlaste sõnul on andmetes endiselt ebamäärasust ja nende sõnul saab pilt lähinädalatel selgemaks.
Edmundsi sõnul olid leiud «statistiliselt olulised». Kuid ta ütles, et kui uuringutes kasutati teavet, mis oli saadud kogukonnas testides, siis enamik inimesi, kes surevad Covid-19 tõttu, lähevad otse haiglasse ja testitakse seal. Teadlastel pole aga haiglatest veel seda teavet uue tüve kohta.
NERVTAG ütles, et andmete mahajäämus võib olla põhjuseks, miks uuringud ei leidnud tõendeid uue variandiga inimeste hospitaliseerimise suurenemise kohta, mis näib olevat vastuolus haiguse kasvanud tõsidusega.
Samuti öeldi, et uuringus kasutatud suremuse andmed hõlmavad ainult kaheksat protsenti kogu uurimisperioodi jooksul toimunud surmadest ja et tulemused «ei pruugi seetõttu esindada kogu elanikkonda».
Miks surmavam?
Teadlaste arvates võib see olla sama mutatsioonide komplekt, mis on muutnud selle nakkavamaks — kuigi on veel vaja täiendavaid uuringuid.
Eriti suur mutatsioon suurendab viiruse võimet inimese rakkudele tugevamalt haakuda ja NERVTAG-i juht, Oxfordi ülikooli nakkushaiguste professor Peter Horby ütles, et tõendid viitavad sellele, et see võib hõlbustada nakatumist.
«Kui see suudab seejärel rakkudes ja kopsudes palju kiiremini levida, võib see suurendada haiguse ja põletiku määra, mis võib siis areneda kiiremini, kui teie keha suudab reageerida, nii et see võib seletada viiruse mõlemat omadust,» ta ütles.
Prantsusmaa Pasteuri instituudi viroloog Bjorn Meyer ütles AFP-le, et küsimus võib olla viiruskoormuses.
«Viirus ei pruugi olla muutunud surmavamaks kui selline, kuid võib-olla on see arenenud rohkem või paremini kasvama, mis võib patsiendil üldiselt rohkem kahju tekitada,» ütles ta.
Kas see mõjutab ravimeetodeid?
Horby, kes juhib ka Covid-19 taastumisuuringut — mille käigus tuvastati, et steroid deksametasoon on raskesti haigete haiglapatsientide jaoks efektiivne —, ütles, et pole tõendeid selle kohta, et ravi töötaks halvemini.
«Põletikuvastased ained nagu deksametasoon peaksid töötama sama hästi, kuna see pole seotud viirusega, see on seotud peremeesorganismi reaktsiooniga,» ütles ta.
Horby ütles, et paranenud ravi ja strateegiad on alates esimesest lainest surmajuhtumite määra vähendanud ja see võib isegi «kompenseerida uue tüvega kaasnevaid erinevusi».
Mis puutub vaktsiinidesse, siis sel kuul Suurbritannias ja Hollandis tehtud esialgses uuringus leiti, et uus tüvi ei suuda praeguste vaktsiinide kaitsva toime eest kõrvale hiilida.
Pfizer/BioNTech ja Moderna on samuti avaldanud varajased uuringud, mis näitavad, et nende vaktsiinid oleksid tüve vastu endiselt tõhusad.