«Ja vett joovad lapsed vähe. Lapsed, kes on harjunud janu kustutamiseks jooma hoopis limonaadi või mahla ütlevad, et vesi ei maitse neile. Sellepärast toimus meil koolis hiljuti algklasside veenädal, kus ma rääkisin, miks peab vett jooma ja kuidas saab vee maitset kas marjade, sidruni või piparmündiga huvitavamaks muuta.»
Kertu juures käiakse ka hingeasjadega ja siin on noorel kooliõel lausa eelised, veidi üle 20-aastasele neiule on muresid lihtsam rääkida, sest ta tundub noortele omasugune. «Mul olid sarnased mured ju endal ka ja üldse mitte väga ammu,» kinnitab Kertu. Talle räägitakse suhteprobleemidest, aga küsitakse ka seksuaalelu puudutavaid küsimusi ning kooliõe sõnul on viimaste puhul äärmiselt oluline, et noor inimene saaks adekvaatse vastuse. «Me peame õpilastele rääkima, kuidas hoiduda rasedusest ja vältida suguhaigusi, muidu nad guugeldavad või kuulavad sõpru ja see info ei pruugi alati õige olla,» selgitab Kertu.
Õpilaste saladused on Kertu käes kindlalt hoiul. «Muidugi hindan olukorda alati kui tervishoiutöötaja ja teatud olukordades ainult ärakuulamisest ei piisa. Siis arutame õpilasega koos, mida ette võtta ja kelle poole pöörduda, et ta abi saaks.»
Kõige vajalikum on tahtmine
Tervishoiutöötajate, sealhulgas õdede nappus on teada-tuntud probleem. Huvi õeks õppimise vastu on samas päris kõrge, Kertu mäletab, et kooli sisseastumisel pidi läbima tiheda konkursisõela. «Sissesaamine on alles esimene etapp, edasi tuleb õppimisega hakkama saada, igal kursusel on neid, kes välja pudenevad. Ja mitte seetõttu, et õppekava on väga raske, vaid inimesel jääb tahtmisest puudu. Õeks saamine nõuab tugevat soovi seda tööd teha,» teab Kertu. Tänapäeval õpivad inimesed elu jooksul selgeks juba rohkem kui ühe ameti ning karjääripöörajaid satub ka meditsiinivaldkonda. «Minu enda kursusel oli ka erinevas vanuses ja erineva taustaga inimesi, kordan - oluline on tahtmine. Õeks õpitakse 3 ja pool aastat, edasi tuleb oma kvalifikatsiooni uuendada, käia lisakoolitustel - me hoolitseme ikkagi elusate inimeste eest!» toonitab Kertu. «Õe elukutset ei tohiks valida populaarsuse pärast, vaid kutsumusest, siis saab inimene oma tööd nautida. Üks on kindel - tööd jätkub meie valdkonnas alati,» kinnitab kooliõde Kertu Rumjantsev.