/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2021/01/31/13604819t1h4fdf.jpg)
Eesti inimeste ohutunne koroonaviiruse leviku suhtes on langemas, kuid viiruse leviku tõkestamise meetmete järgimise hoolsus püsib hea, selgub Riigikantselei tellimusel tehtud Turu-uuringute AS-i eelmise nädala lõpul tehtud elanikkonna küsitlusest.
UURING ⟩ Eestlaste ohutunne koroonaviiruse leviku suhtes on langemas
Ohutaju oli kõige suurem detsembri keskel, kui 75 protsenti inimestest hindas, et olukord on kriitiline. Jaanuari esimeses pooles langes see 66 protsendile ning viimase küsitluse järgi peab olukorda kriitiliseks 57 protsenti inimestest. Samal ajal on kasvanud nende inimeste hulk, kelle arvates on terav kriis möödas, kuigi sellegipoolest oluline säilitada valvsust ja järgida ohutusreegleid – detsembri keskel oli selliseid inimesi 9 protsenti ja nüüd, jaanuari lõpus kolm korda rohkem ehk 27 protsenti. Seejuures hindab 75-aastastest ja vanematest inimestest olukorda kriitiliseks 79 protsenti, kuid 25 kuni 49-aastastest vaid 45 protsenti.
«Samas järgivad inimesed enda sõnul jätkuvalt hästi viiruse leviku tõkestamiseks antud suuniseid. Näiteks üheksa inimest kümnest kannab maski ja siin muutusi pole,» ütles Turu-uuringute AS uuringujuht Vaike Vainu. Kõiki reegleid peab enda sõnutsi meeles ja järgib 70 protsenti ning enamikke reegleid 20 protsenti Eesti inimestest. Olulist erinevust võrreldes eelneva küsitlusega ei ole.
«Olukorra kriitilisuse taju vähenemine teeb murelikuks, sest on oht, et sellega kaasneb ühel hetkel ka viiruse leviku tõkestamiseks seatud meetmete järgimise langus. Nõndanimetatud kriisiväsimus on samas väga mõistetav ja inimlik,» ütles Covid-19 teadusnõukoja liige, käitumisteadlane ja psühholoog Andero Uusberg. «Sealjuures on väga rõõmustav, et näiteks maskide kandmisest või käte puhastamisest on saanud sotsiaalne norm. Nii annab iga inimese väike pingutus kokku suure tulemuse.»
Meetmete karmistamist toetab 39 protsenti küsitletutest, sama paljud toetavad ka meetmete hoidmist praegusel kujul. Meetmete leevendamist toetab samas 18 protsenti inimestest. «Meetmetesse suhtumine meenutab oktoobri algust, kui haigestumine saja tuhande elaniku kohta oli mitu korda madalam praegusest tasemest,» ütles Turu-uuringute AS uuringujuht Vaike Vainu. «Samas on rahulolu olukorra lahendamisega võrreldes detsembriga kasvanud – rahul või pigem rahul on olukorra senise lahendamisega 63 protsenti protsenti inimestest, mida on ligi 10 protsendipuntki võrra rohkem kui detsembris.»
Veidi on langenud huvi koroonaviiruse levikut puudutava info otsimise vastu. Novembris ja detsembris märkis 56 protsenti elanikest, et otsivad teadlikult ja regulaarselt koroonaviiruse teemalisi uudiseid, praeguseks on see näitaja langenud 47 protsendile.