Eesti geenidoonoritel on nüüd võimalus geeniriskide põhise vähiennetuse saamiseks

Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Eesti 200 000 geenidoonorit saavad võimaluse enda geeniriskide põhiseks vähi täppisennetuseks. Eesti meditsiinilabor Antegenes on välja töötanud geenitestid, mis hindavad inimese personaalseid kasvajariske ja annavad praktilised soovitused haiguse ennetuseks. 

Onkoloog dr Peeter Padrik ütles, et statistika alusel haigestub Eestis elu jooksul iga kolmas mees ja iga neljas naine pahaloomulisse kasvajasse. Seni on üheks suuremaks probleemiks kasvajate ravis haiguse hiline avastamine.

«Meie eesmärk on uudsete geenitestide alusel pakkuda Eestis kasvajate täppisennetust ehk võimalusi, mis aitavad inimestel ennetada või avastada vähkkasvajad võimalikult varakult. Paljusid kasvajaid on võimalik vältida ja neid, mida pole, saab varaselt avastades efektiivselt ravida. Uuenduslik vähi täppisennetus annab võimaluse tagada inimestele parem tervis ja pikem täisväärtuslikum elu,» lausus dr Padrik ja lisas, et Eesti inimestele teeb uued personaalmeditsiini võimalused kättesaadavaks pika traditsiooniga riiklikult toetatud geenivaramu ja geenidoonorluse projekt.

Geenivaramus juba doonorite poolt antud geneetiliste toorandmete põhjal saab hinnata kasvajate personaalset riskitaset uudsete geenitestidega, mis võimaldavad täppisennetust nelja sagedase kasvaja jaoks: rinnavähk, eesnäärmevähk, jämesoolevähk ja naha melanoom. Innovaatilised testid on töötatud välja koostöös Tartu Ülikooli Eesti geenivaramuga.

Dr Padriku sõnul on personaalmeditsiini ja täppisennetuse areng astunud suure sammu kasvajate varajases avastamises, mis võimaldab nende tulemuslikumat ravi. «Personaalmeditsiinist räägiti aastaid kui vähiravi tulevikust, mis täna on aga saanud reaalsuseks.  Kuivõrd vähi tekke riskid on igaühel erinevad, võimaldab personaalne riskihinnang hinnata inimeste isiklikku kasvajariski ja üles leida kõrgenenud vähiriskiga inimesed, et nad saaksid sõltumata vanusest õigeaegselt uuringutele ning personaalse jälgimisplaani. Ehk personaalsed vähktõve ennetavad tegevused saab rakendada juba täna,» lisas dr Padrik.

Täppisennetuse testide aluseks on geeniandmed. Eesti geenivaramuga ühinenud geenidoonoritel on proov juba võetud, seega on võimalik kasutada olemasolevaid toorandmeid ning täiendav proovivõtt pole vajalik, mis teeb testi analüüsi oluliselt odavamaks.