Vereringeelundite haigused olid eelmisel aastal poolte surmade põhjuseks
2. veebruar 2021, 12:00
Tervise Arengu Instituudi (TAI) surma põhjuste registri (SPR) esialgsetel andmetel suri 2020. aastal Eestis 15 643 inimest, kellest 7406 olid mehed ja 8237 naised.
Sarnaselt eelmistele aastatele olid peamiseks surma põhjuseks vereringeelundite haigused (7687), teisel kohal olid pahaloomulised kasvajad (3636) ja kolmandal kohal õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad (955). Järgnesid seedeelundite haigused (759) ja hingamiselundite haigused (710).
Uuest koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud haigus Covid-19 oli 201 inimese surma põhjuseks, kellest 96 olid mehed ja 105 naised. Covid-19 põhjustatud surmade arv oli suurim vanuserühmas 75-aastased ja vanemad (152). Kuna vanemates vanuserühmades on naisi rohkem kui mehi, seletab see suuremat Covid-19 surmade arvu naiste hulgas. Alla 65-aastaste vanuserühmas oli surmasid 19 ning 65–74-aastaste hulgas 30. Kuude lõikes esines kõige rohkem Covid-19 surmasid (89) detsembris.
Surmade üldarvu, milles kajastuvad ka eestlaste surmad välismaal, avaldab ja analüüsib Statistikaamet. Suremuse muutuste ja erisuste hindamiseks on kasutusel erinevad kordajad, mis võtavad arvesse rahvastiku soolist ja vanuselist koostist ning rahvastiku üldarvu.
Surmade absoluutarv sobib küll kiirstatistikaks, kuid järeldusi saab teha vaid kordajate võrdlemisel.