/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2021/02/02/13608993t1h39ea.jpg)
Rinnavähk on naistel kõige sagedamini esinev vähivorm. Arenenud maades on selle haiguse korral viie aasta elumus üle 80 protsendi. Saades teada vähidiagnoosist, kujuneb patsiendil sagedasti välja depressioon, ärevus, hirm tuleviku pärast.
UURING ⟩ Rinnavähiga patsientidel püsivad vaimse tervise häired paljude aastate vältel pärast diagnoosimist ja ravi
Paljud naised elavad koos vähiga aastaid ja vaimse tervise häired võivad lisaks kasvajale oluliselt mõjutada nende elu- ja teovõimet.
Londoni ja Cambridge’i ülikoolide teadlased jälgisid aastatel 1988–2018 vaimse tervise häirete esinemise osas 57 571 vähidiagnoosiga elavat naist võrdlevalt 230 067 naisega, kel polnud diagnoositud pahaloomulist kasvajat, kirjutab Eesti Arst.
Ilmnes, et rinnavähiga patsientidel oli keskmiselt 30 protsendi võrra suurem depressiooni, ärevushäirete, seksuaalelu häirete, väsimuse ja kroonilise valu kujunemise risk. Neil oli 68 protsendi võrra sagedamini unehäireid, neile ordineeriti 85 protsendi võrra sagedamini opioide, 15 protsendi võrra sagedamini tegid nad suitsiidikatse.
Olulisi kognitiivseid häireid rinnavähiga naistel ei kujunenud. Vaimse tervise häirete kujunemise risk oli suurem nooremaealistel rinnavähiga patsientidel. Kirjeldatud vaimsete häirete kujunemise risk oli suurem haiguse dignoosimise ja aktiivse ravi perioodil ja risk püsis pärast veel kolme kuni nelja aasta vältel. Valu ja unehäired võisid püsida isegi kuni 10 aasta vältel pärast rinnavähi diagnoosi ja ravi.