Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Mammoloog-onkoloog naistele: emal, vanaemal või õdedel esinenud rinnavähi korral tuleb end aegsasti kontrollida

Foto on illustratiivne. FOTO: Shutterstock

Mammoloog-onkoloogi dr Lea Vahteri sõnul on rinnavähk naiste vähipaikmetest Eestis esikohal ca 800 juhuga aastas ning paraku avastatakse rinnavähki aasta-aastalt järjest noorematel naistel. Seetõttu soovitab ta juba alates 30ndates aastates naistel käia vähemalt korra aastas arsti juures läbivaatusel, kuna mammograafia uuringut nii noorelt ei tehta.

Dr Vahteri sõnul tihti ei teata, et 49 kuni 65aastased naised saavad haigekassa kindlustuse alusel ennast ise rinnavähi sõeluuringutele registreerida ka siis, kui neile otsest kutset ei ole saadetud. «Naised, kes käivad mammograafias üle kahe aasta, võiksid vahepealsetel aastatel siiski käia mammoloogi juures, kuna maammograafia leid ei ole alati absoluutne. Näiteks tiheda rinnakoe tõttu võivad jääda kasvajakolded eristamata,» lisas ta.

Kui sõeluuringu vanusegrupist aga välja jääda, siis on võimalus saatekirjata pöörduda suuremate haiglate rinna tervise kabinetti, kus ämmaemand laseb teha vajadusel mammograafia või rinna ultraheli uuringu. Samuti on võimalus minna erakliinikutes mammoloog-onkoloogi vastuvõtule, kes annab soovitused edasise kontrolli ning uuringute vajaduse kohta. 

«Sagedamini on rindades healoomulised moodustised, nagu adenoomid (alla 30 aastastel) ja rinnatsüstid (pigem üle 40 aasta vanuses). Ka eritis rinnanibust ei tähenda enamusel juhul pahaloomulisust. Kui eritis on verine, siis tuleb kindlasti olla valvsam ja koheselt arsti poole pöörduda,» selgitas mammoloog.

Rinnavähi klassikalisel juhul on kindlad tunnused, aga mitte kõik korraga. Näiteks tihke ebamääraste piiridega tükk, vahel naha sissetõmme sellel kohal ning kui on nahapunetus ja laialdasem rinna turse, võib olla tegemist nii tavalise rinnapõletiku (sagedamini sünnitusjärgselt) kui ka väga tõsise rinnavähi juhtumiga, mida mammograafia uuringul ei pruugita aru saada. Viimasel juhul ei soovita dr Vahter jääda kuskile oma järjekorda ootama, vaid võimalikult kiiresti arsti poole pöörduda.

Qvalitas Arstikeskuse mammoloog-onkoloogi sõnul vajavad eraldi tähelepanu naised, kelle suguvõsas on esinenud rinna- või munasarja vähki, kuna see võib anda geneetilise eelsoodumuse. Sel juhul tuleb rinnakontrolli tulla 10 aastat varem, kui esines kellelgi suguvõsas antud vähiliik. 

«Näiteks Ida- Tallinna Keskhaiglas diagnoositi 38 aastasel naisel rinnavähk, kelle emal oli 48-aastaselt rinnavähk. Tütrel oli geeniuuringul tõestatud päriliku rinnavähi kandlus, mis tähendab suurt tõenäosust haigestuda mõlemapoolsesse rinnavähki, samuti oht munasarja vähi tekkeks. Kuna naise ühes rinnas oli avastatud väga väike haiguskolle, siis oli ta valmis eemaldama mõlemad rinnad koos kohese rindade taastamisega ning hiljem ka munasarjad,» kirjeldas dr Vahter.

Antud näite puhul on 99,99 protsendiline kindlus, et naine tulevikus ei haigestu rinna- ega munasarja vähki. Seega on hilisem kasvaja vaid pigem teoreetiline võimalus, kui võimalikud vähirakud on kusagile organismi enne kasvajaravi juba jõudnud.

Tagasi üles
Back