TÜ juhtivteadur: ka gripi põdemise järel võib immuunmälu kesta aastakümneid

PM Tervis
Copy
Immuunkaitse kestus erineb erinevate haiguste puhul.
Immuunkaitse kestus erineb erinevate haiguste puhul. Foto: Shutterstock

Miks on vaja lasta ennast mitu korda torkida ehk lasta vaktsineerida ja revaktsineerida? «Esimesed antikehad, mis tekivad peale immuniseerimist, ei ole veel kuigi tõhusad ning neid tootvad B rakud võivad jääda lühiealisteks,» selgitas dr Kai Kisand, Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi rakulise immunoloogia juhtivteadur.

«Antikehade kvaliteet ja kvantiteet paranevad ajas. Selleks on vaja vaktsiinis sisalduvat antigeeni, mille abil antikehade kvaliteeti kontrollitakse ja parandatakse. Sestap on vaja seda juurde anda. Ka pikaeliste antikehi tootvate rakkude kujunemine on mitme-etapiline protsess, mis peale esimest vaktsiinisüsti ei saavuta oma eesmärki,» kirjeldas Kisand ajalehes Tervisemeeter.

Kui kaua kestab immuunmälu ja kas see on pikem nakkushaiguse läbipõdemise või vaktsineerimise järel? See sõltub teaduri sõnul nii haigustekitajast kui vaktsiinist. «Näiteks leetrite põdemise järel on immuunsus eluaegne ja kuna leetriviirus ei muutu, siis ka kaitse on sama pikk. Vaktsineerimisel leetrite vastu saadakse samuti aastakümnete pikkune mälu, kuid jääb ära leetrite põdemisega kaasnev immuunsüsteemi kahjustus (leetrite põdemise käigus kustub suurem osa juba olemasolevast immuunmälust muude haigustekitajate suhtes),» rääkis dr Kisand.

«Ka gripi põdemise järel võib immuunmälu kesta aastakümneid, aga häda on selles, et gripiviirus on väga muutlik ja see mälu ei aita enam muteerunud viirusega kokku puutudes. Seetõttu vaktsineeritakse gripi vastu igal aastal uuesti. Puukentsefaliidi korral tuleb esialgset immuunmälu parandada esialgu ühe aasta pärast ja siis iga 3-5 aasta järel,» ütles Kisand.

«On ka selliseid näiteid, kus vaktsiinide poolt kujundatud immuunmälu on pikem kui haigust põdenutel (juhul kui nad on ellu jäänud): teetanust tekitaval bakteril on nii võimas toksiin, et selle sisaldus on korraliku immuunvastuse saamiseks liiga madal ning vaktsiiniga saavutatakse palju parem kaitse.»

Hetkel on kõige kuumem küsimus, kui kaua kestab uue koroonaviiruse vastane kaitse peale haiguse põdemist ja peale vaktsineerimist. Praeguste teadmiste kohaselt on haiguse sümptomaatiliselt läbipõdenutel immuunmälu korralik veel 8 kuud peale tervenemist ning eelmiste koroonaviiruste uuringute tulemustele toetudes võib arvata, et see kestab vähemalt kaks aastat. Kuna aga uue koroonaviiruse vastu vaktsineeritutel on antikehade sisaldus veres suuremgi kui paranenud isikutel, siis võib loota, et ka COVID-19 liigitub nende haiguste hulka, mille puhul vaktsiin annab tõhusama immuunvastuse ja pikema immuunmälu kui läbipõetud haigus.

Tagasi üles