/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2021/02/05/13614891t1h5c5f.jpg)
Arstid on korduvalt maininud, et Covid-19 vaktsiini esimese süstiga olulisi kõrvaltoimeid ei kaasne, kuid pärast teist süsti on kõrvaltoimete tekkimine tõenäolisem. Miks see nii on?
TEEME SELGEKS! ⟩ Miks koroonavaktsiini teise doosiga rohkem kõrvaltoimeid esineb?
Nii Moderna kui ka Pfizer ütlesid USA Toidu- ja Ravimiametile esitatud avaldustes, et kliinilistel uuringutel osalenud vabatahtlikel märgati kahe vaktsiinidoosi järgselt erinevusi kõrvaltoimetes, kirjutab CNN.
Seda, miks see nii on, aitab hästi mõista lihtne võrdlus:
Kujutage ette, et vaatate ühel õhtul aknast välja ja näete kedagi ringi luusimas. Ta näeb jube välja ja te olete selle tõttu küll veidi ärevil, kuid mitte paanikas.
Arizona ülikooli evolutsioonibioloogia professor Michael Worobey sõnul võib taoline olukord päris ära ehmatada. «Luusivast inimesest võidakse lausa politseisse teatada. Siis tehakse saadud ütluste järgi temast joonis, mis saadetakse igasse politseijaoskonda,» selgitab ta.
Paar nädalat hiljem kuulete väljas tavatut müra, vaatate aknast välja ja näete seal eelmisest korrast tuttavat nägu. Tõenäoliselt reageerite seekord teisiti: süda hakkab peksma, peopesad muutuvad higiseks ja pea täitub mõtetega kõigest sellest, mis kohe-kohe juhtuda võib. Võite lausa politsei kutsuda ja nemad on ilmselt valmis visandilt tuttava näo arreteerima.
«Teisel korral on reaktsioon palju võimsam, sest inimesi, kes luusivat nägu teavad, on juba rohkem,» räägib Worobey.
Esimene vaktsiinidoos on nagu esimene kohtumine võõraga - keha immuunsüsteem võtab teadmiseks, et võõrast on nähtud ja võtab kasutusele mõned ettevaatusabinõud, kuid teisel kohtumisel käib kõik palju kiiremini ja suuremate jõududega.
Nii vaktsiinid üldiselt toimivadki: nende ülesandeks on olla tagaotsitav, mis õpetab immuunsüsteemi valvel olema.