Doktor Pihelgas: tuleb osata eristada kerget külmanäpistust ja tõelist külmakahjustust

«Külmakahjustus on külmaga kokkupuutest tingitud naha ja nahaaluste kudede terviklikkuse häirumine, mis võib olla pindmine või ulatuda sügavamale,» selgitab külma ilmaga kaasnevat probleemi Viimsi perearstikeskuse üldarst Patrick Pihelgas. «Olulisi põhitõdesid silmas pidades on võimalik muretult külma trotsida,» kinnitab ta.

Külmaga tõmbuvad veresooned esialgu kokku, seejärel hakkavad rakkudesse tekkima jääkristallid ning lõpuks verevool peatub ja koed hakkavad surema. «Tuleb eristada kerget külmanäpistust ja tõelist külmakahjustust. Esimesele on iseloomulikud nahavärvuse muutus, nahk võib olla hell, suriseda, nagu sipelgad jookseksid, võib veidi ka tursesse minna, ülessulamisel võib näpistada saanud koht hakata valutama ning kindlasti on valus liiga sooja veega kokkupuude. Näpistuse tunnused peaksid hiljemalt mõne tunniga mööduma ega jäta püsivat kahjustust,» räägib doktor Pihelgas.

Kui kaebused ajaga süvenevad, võib kahtlustada külmakahjustust, mille puhul sarnaselt kuumakahjustusele eristatakse nelja staadiumit. «Esimese astme külmumise korral tiheneb kahjustatud kohal nahk, muutub tundetuks, enamasti kahvatub, võib tekkida ka turse. Teise astme külmumise korral tekivad kahjustatud piirkonda villid, mis on täis läbipaistvat või piimjat vedelikku. Nahk võib punetada või turses olla,» selgitab arst. Sellised sümptomid avalduvad tavaliselt 12 kuni 36 tundi pärast ülessoojenemist.

«Kolmanda astme külmumise korral muutub villide sisu punaseks ja tekivad «verevillid» – see tähendab, et kahjustus on jõudnud sügavamasse nahakihti,» ütleb Pihelgas. «Neljanda astme külmumise korral haarab kahjustus juba muid kudesid – luid, lihased, kõõluseid, mis hakkavad surema ning üheksa kuni 15 päeva jooksul mustaks tõmbuvad. Pikema aja vältel koed kuivetuvad ning võivad ära kukkuda.» Ta lisab, et esialgu võib olla väga raske kahjustuse ulatust hinnata – kahjustatud piirkonda tuleb jälgida pikema aja vältel.

Soojendamine toimugu järk-järgult. Kindlasti ei tohi kasutada soojendamiseks kuuma vett ega kahjustatud kohta hõõruda – see võib probleemi süvendada.

Valdavalt puutuvad inimesed kokku külmanäpistuse või madalama astme külmetumisega. «Nendel juhtudel saavad kannatada põhiliselt sõrmed, varbad või näo väljaulatuvad osad – kõrvad, nina, põsed, lõug. Sügavamat kahjustust esineb vähemalt kümme korda vähem kui kergemat, kuid tihtilugu ei saa inimene ise arugi, et midagi on juhtunud, ning saab probleemist teada alles siis, kui keegi sellele tähelepanu juhib,» teab üldarst.