Doktor Pihelgas: tuleb osata eristada kerget külmanäpistust ja tõelist külmakahjustust

«Külmakahjustus on külmaga kokkupuutest tingitud naha ja nahaaluste kudede terviklikkuse häirumine, mis võib olla pindmine või ulatuda sügavamale,» selgitab külma ilmaga kaasnevat probleemi Viimsi perearstikeskuse üldarst Patrick Pihelgas. «Olulisi põhitõdesid silmas pidades on võimalik muretult külma trotsida,» kinnitab ta.

Külmaga tõmbuvad veresooned esialgu kokku, seejärel hakkavad rakkudesse tekkima jääkristallid ning lõpuks verevool peatub ja koed hakkavad surema. «Tuleb eristada kerget külmanäpistust ja tõelist külmakahjustust. Esimesele on iseloomulikud nahavärvuse muutus, nahk võib olla hell, suriseda, nagu sipelgad jookseksid, võib veidi ka tursesse minna, ülessulamisel võib näpistada saanud koht hakata valutama ning kindlasti on valus liiga sooja veega kokkupuude. Näpistuse tunnused peaksid hiljemalt mõne tunniga mööduma ega jäta püsivat kahjustust,» räägib doktor Pihelgas.

Kui kaebused ajaga süvenevad, võib kahtlustada külmakahjustust, mille puhul sarnaselt kuumakahjustusele eristatakse nelja staadiumit. «Esimese astme külmumise korral tiheneb kahjustatud kohal nahk, muutub tundetuks, enamasti kahvatub, võib tekkida ka turse. Teise astme külmumise korral tekivad kahjustatud piirkonda villid, mis on täis läbipaistvat või piimjat vedelikku. Nahk võib punetada või turses olla,» selgitab arst. Sellised sümptomid avalduvad tavaliselt 12 kuni 36 tundi pärast ülessoojenemist.

«Kolmanda astme külmumise korral muutub villide sisu punaseks ja tekivad «verevillid» – see tähendab, et kahjustus on jõudnud sügavamasse nahakihti,» ütleb Pihelgas. «Neljanda astme külmumise korral haarab kahjustus juba muid kudesid – luid, lihased, kõõluseid, mis hakkavad surema ning üheksa kuni 15 päeva jooksul mustaks tõmbuvad. Pikema aja vältel koed kuivetuvad ning võivad ära kukkuda.» Ta lisab, et esialgu võib olla väga raske kahjustuse ulatust hinnata – kahjustatud piirkonda tuleb jälgida pikema aja vältel.

Soojendamine toimugu järk-järgult. Kindlasti ei tohi kasutada soojendamiseks kuuma vett ega kahjustatud kohta hõõruda – see võib probleemi süvendada.

Valdavalt puutuvad inimesed kokku külmanäpistuse või madalama astme külmetumisega. «Nendel juhtudel saavad kannatada põhiliselt sõrmed, varbad või näo väljaulatuvad osad – kõrvad, nina, põsed, lõug. Sügavamat kahjustust esineb vähemalt kümme korda vähem kui kergemat, kuid tihtilugu ei saa inimene ise arugi, et midagi on juhtunud, ning saab probleemist teada alles siis, kui keegi sellele tähelepanu juhib,» teab üldarst. 

Õues viibides peab vastavalt riietuma. Foto: Shutterstock

Külmakahjustuse kahtlustusel tuleb tegutseda selle nimel, et vältida edasist külmetumist – märjad riided vahetada kuivade vastu, minna sooja või soojendada külmetunud kohta leiges vees. «Soojendamine toimugu järk-järgult. Kindlasti ei tohi kasutada soojendamiseks kuuma vett ega kahjustatud kohta hõõruda – see võib probleemi süvendada. Valu vastu on mõistlik võtta käsimüügis saadaval olevaid valuvaigisteid, näiteks ibuprofeeni,» soovitab ta.

Tugeva külmetumise puhul tuleb välistada, et kannatanu oleks alajahtunud. Alajahtunud inimene väriseb tugevalt, võib olla uimane ja segaduses ning kõnest on raske aru saada. «Sügavama külmakahjustuse või alajahtumise korral tuleb pöörduda EMO-sse või võtta ühendust perearstiga. Kahjustuse lõpliku ulatuse saab kindlaks teha alles pikema aja möödumisel, mistõttu esmaabi seisneb ikkagi kahjustuse soojendamises ja valuvaigistite andmises. Vajadusel määratakse antibiootikumravi. Kui aga ilmneb, et kahjustus on väga sügav, on vaja teostada operatsioon vigastatud kudede eemaldamiseks,» selgitab doktor Pihelgas.

Aeg-ajalt võib kuulda lugusid inimestest, kes on purjuspäi lumme magama jäänud. Sageli toob see kaasa sügavad külmakahjustused, mis võivad viia sõrmede ja varvaste, kui mitte tervete käte-jalgade amputeerimiseni või ära kukkumiseni. «Mustaks külmunud koed tekitavad tugevat põletikku ning on hea pesa bakteritele. Need aga võivad omakorda viia šoki tekkeni ning inimene võib ära surra,» hoiatab arst.

Kuidas külmakahjustuse tekkimist vältida?

Olulisi põhitõdesid silmas pidades on võimalik muretult külma trotsida:

• Arvesta ilmaga: külma, tuulise ja märjaga pole külmakahjustuse tekkeks palju aega vaja, mistõttu raskete ilmaoludega väldi õues viibimist või riietu vastavalt.

• Vali õige riietus: kanna mitut kihti riideid, mis poleks liiga ümber, kaitseksid niiskuse ja tuule eest. Sõrmikutele eelista käpikuid. Kaitse kõrvu mütsiga ning nina ja lõug kata maski või salliga. Saapad olgu õiges suuruses, et ei pigistaks jalgu.

• Väldi alkoholi: külmaga õues viibides võib alkohol esialgu tekitada soojatunde, kuid tegelikult kaotad kehasoojust kiiremini.

• Söö korralikult, tarbi piisavalt vedelikku: keha saab sooja hoidmisega sel juhul paremini hakkama.

• Jälgi end külmakahjustuse tekkimise osas: sümptomite esinemisel mine sooja.

• Hoia end liikumises: külmakahjustused tekivad väiksema tõenäosusega, kui hoiad vere aktiivselt ringlemas.