/nginx/o/2021/02/09/13620191t1h9975.jpg)
Uuringu käigus läbiviidud loomkatses näidati, et hiirte ninakaudne nakatamine SARS-CoV-2 viirusega põhjustas agressiivse rünnaku ajule, mis vallandas raske haiguse alles pärast seda, kui kopsudest hakkas viirus juba kaduma. See tähendab, et rasket Covid-19 võib põhjustada viiruse rünnak ajule, mitte kopsudele.
Viiruskoormus kopsudes oli kõrgeim kolmandal haiguspäeval ja hakkas seejärel langema. Ajus oli viiruskoormus kõrgeim aga viiendal-kuuendal haiguspäeval, mil haiguse kulg raskeks muutus ja tekkisid hingamisraskused, desorienteeritus ja nõrkus. Viiruskoormus ajus oli tuhat korda kõrgem kui muudes keha piirkondades. Kõik uuringuhiired surid Covid-19 tõttu hiljemalt kuuendaks haiguspäevaks, kirjutab Med24.
Selline protsess selgitaks inimestel niisugust juba varem kirjeldatud haiguse kulgu, kus patsient juba hakkab paranema ja siis ootamatult võtab seis pöörde halvemuse poole ja patsient võib surra.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)