Ameerika Südameassotsiatsioon (American Heart Association, AHA) avaldas jaanuari lõpus teaduslikult põhjendatud seisukohad vaimse tervise ja heaolu seostest kardiovaskulaarsete haiguste kulus ning ennetuses. Autorite hinnangul ei mõisteta vaimse heaolu all vaid vaimse haiguse puudumist, see on aktiivne protsess tagamaks tervemat, õnnelikumat ja sisukamat elu ja vältimaks vaimse tervise häirete negatiivset mõju elule ja tervisele.
Kliiniline meditsiin suudab edukamalt ravida haigusi kui haiget inimest. Tähelepanu fookus on suunatud enamasti spetsiifilisele füüsilise tervise häirele, vähem pööratakse tähelepanu patsiendile kui tervikule, ka tema vaimsele tervisele ja heaolule. Tänapäeval on rohkelt kogunenud andmeid vaimse tervise häirete mõjust südamehaiguste kulule ja nende häirete kujunemisele, kirjutab Eesti Arst.
Vaimse tervise ja heaolu häired: depressioon, ärevushäired, stressiolukorrad, traumaatiline stressihäire, sotsiaalne isolatsioon ja üksildus, pessimism, viha ja sõjakus, mõjutavad kardiovaskulaarse süsteemi funktsiooni ja erinevate kardiovaskulaarsete haiguste kulgu, kardiovaskulaarset ja üldist suremust. Näiteks on paljudes uuringutes näidatud, et depressioon suurendab insuldiriski, rasvumist, diabeedi- ja hüpertensiooniriski, samuti on ärevushäiretega patsientidel sagedamini müokardi infarkti ja teisi kardiovaskulaarseid tüsistusi.
Uuringutega on tõestatud ka, et positiivsed psühholoogilised tegurid mõjuvad kardiovaskulaarsele ja üldisele tervisele soodsalt.
