Farmatseut selgitab, millal peaks vitamiinide tarbimisele erilist tähelepanu pöörama
13. veebruar 2021, 15:39
Tänapäeva toiduharjumuste, keskkonnatingimuste ja paljude teiste tegurite juures on vitamiinide puudus kerge tekkima. Millised vitamiinid on eluliselt tähtsad vanuritele, rasedatele ja lastele, selgitab farmatseut Ethel Jamnes.
On teada tarkus, et toitumine on elu alus. Inimene vajab igapäevaselt erinevaid toitaineid, mis liigitatakse makro- ja mikrotoitaineteks. Mikrotoitained omakorda jagunevad vitamiinideks ja mineraalaineteks. «Mikrotoitained on vajalikud ensüümide ja hormoonide koostises ja nende funktsioneerimises. Sealjuures peab teadma, et organism vajab mikrotoitaineid väga väikestes kogustes, samas suured varud organismis puuduvad,» selgitab Jamnes.
Vitamiinide ja mineraalide vajadus sõltub inimese soost, vanusest, elustiilist, kaasuvatest haigustest ja ravimite tarvitamisest. «Vitamiinide ja mineraalainete vajadus on suurem näiteks kasvaval organismil ja üle 65 aastastel. Suurem vitamiinide puudujääk on tavaliselt ka rasedatel ja imetavatel emadel,» kinnitab farmatseut.
«Tervise tagamiseks on oluline, et organismis oleks mineraalainete ja vitamiinide hulk piisav ning nende omavaheline vahekord tasakaalus. Vitamiine ja mineraalained vajame eelkõige organismi hapnikuga varustamiseks, närvisüsteemi ning lihas- ja luukonna funktsioneerimiseks,» räägib ta. «Samamoodi on need vajalikud füüsilise võimekuse ja vastupidavuse tõstmiseks, südame- ja veresoonkonnahaiguste riski vähendamiseks, immuunsüsteemi tugevdamiseks ja organismi taastumiseks. Neist on abi ka oksüdatiivse stressi ja koekahjustuste vastu.»
Farmatseudi sõnul peame vitamiine saama valmiskujul toiduga või preparaadina, kuna inimese organism neid enamjaolt ise ei tooda. Peamiseks ja parimaks allikaks on mitmekesine toit, kuid vitamiini defitsiidi likvideerimiseks on vaja juurde tarbida toidulisandeid preparaadina.
Südame- ja veresoonkonna normaalseks tööks on olulised kaalium, naatrium, kaltsium, magneesium, raud, vask, seleen, tsink, mangaan, A-, D-, E-, C-, K- ja B-grupi vitamiinid ning koensüüm Q10.
«Eakatele võib kindlasti soovitada näiteks kaltsiumi, D-vitamiini ja B-grupi vitamiine. Eakatel väheneb D-vitamiini varu vanusega, kuna väheneb naha ja neerude võime ise D-vitamiini toota. Samuti ei omasta eakama inimese organism toidust B-vitamiine enam nii hästi ja võib juhtuda, et inimene hakkab end tundma väsinult, ärritunult, vaevleb uneprobleemide ja seedeprobleemide käes. Lisaks D-vitamiini puudusele on ebapiisav kaltsium suurimaks osteoporoosi põhjustajaks. Erilist tähelepanu peaks sellele pöörama naised, sest menopausi eas halvendab madalam östrogeeni tase kaltsiumi imendumist organismis. Seetõttu soovitavad arstid eakatele kaltsiumit toidulisandina juurde tarvitada,» selgitab Südameapteegi farmatseut.
Raua suurenenud vajadus võib olla lastel, rasedatel ja imetavatel emadel. Seda kinnitab asjaolu, et peaaegu 10 protsenti Euroopa lastest ja noorukitest kannatab rauapuuduse all. «Selle tagajärjel võib lastel aeglustuda vaimne ja füüsiline areng. Samamoodi võib pidurduda kognitiivne areng, väheneda tähelepanu ja keskendumisvõime. Rasedatel ja last rinnaga toitvatel emadel suureneb üldjuhul raua vajadus kuni neljakordseks. Viimasel trimestril annab ema lootele kuni 5 mg rauda päevas. Tähtsamateks toitaineteks raseduse ajal on veel foolhape, B6- ja B12-vitamiinid ja kaltsium. Need mängivad eelkõige rolli loote arengus, aga kaitsevad ka tulevase ema organismi.»
D-vitamiini puuduse riskirühmad peale eakate on veel rinnalapsed, kuid samas ka rasedad. «Nimetatud vitamiini puuduse all kannatavad tänapäeval ka noored ja väikelapsed, kes viibivad üha rohkem siseruumides. Rinnalaste D-vitamiini puudus väljendub selles, et emapiim sisaldab D-vitamiini vähe ja tihtipeale on ka ema ise vitamiinipuuduses. Seetõttu tuleks imikutele D-vitamiini preparaadina juurde anda,» sõnab Jamnes.
Mainimata ei saa jätta ka lipiide, millest tuntumad on oomega rasvhapped. «Kuigi võiks öelda, et asendamatuid polüküllastumata rasvhappeid peaksid tarvitama kõik, siis oluline komponent on see just laste ja rasedate toidulaual. Kui oomega-3 ja -6 rasvhappeid leidub peamiselt kalas, siis kala vähesel tarbimisel saab neid kapslite või õlina juurde võtta. Lastele on see kasulik närvisüsteemi toetamiseks ja keskendumisvõime soodustamiseks. Rasedatele on see oluline, kuna see tagab loote õige arengu, aga ka kasulik tulevasele emale endale, näiteks naha elastsuse ja piisava niiskuse sisalduse tagamiseks,» kinnitab farmatseut.
Kokkuvõtteks võib öelda, et erinevate vitamiinide ja mineraalainete kasutegur avaldub siis kui neid kasutatakse õigetes proportsioonides. «Ennekõike on vaja rõhku panna täisväärtuslikule toidule. Muidugi võib olla, et inimese eripära tõttu, võib toitainete imendumine ka mitmekesisest toidust olla takistatud või hoopis vitamiinide vajadus suurenenud. Kuulata tuleb ka oma organismi ja seetõttu peaksid eriti eakad, lapsed ja ka rasedad küsima nõu arsti või apteekri käest, et igaüks leiaks vajadusel endale sobiva vitamiinide ja mineraalainete kombinatsiooni,» ütleb Ethel Jamnes lõpetuseks.