/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2020/01/14/12870715t1ha41e.jpg)
Terviseameti peadirektor Üllar Lanno muutis korraldust sisetingimustes sportimise, treenimise ja muu huvitegevuse osas, mille järel ei loeta joogat ja pilatest enam eraldiseisvalt kontaktse või suure riskiga tegevuseks.
Terviseamet muutis, millised on kontaktsed või suure riskiga spordialad
Kontaktsed või suure riskiga on esmajoones treeningud, mida harrastatakse kontaktselt või lähemal kui kaks meetrit kahe või rohkema inimese vahel. Jätkuvalt on suure riskiga spordialade hulgas karate, maadlus, poks, judo ja erinevad rühmades harrastatavad alad. Muudatuse järel loetakse suure riskiga treeninguks ka korvpall, võrkpall, jalgpall, pesapall, saalihoki ja jäähoki, mis varasema korralduse kohaselt liigitati väikese riskiga tegevuseks.
Nüüdsest on kontaktsed või suure riskiga tegevused eelkõige puhkpillimäng, koorilaul, tantsimine, harrastusteatrite tegevus ja isikuteenindusega seotud täiendkoolitused.
Väikese riskiga tegevuste hulka loetakse näiteks teooriatunnid, kunstiringid ja keeleõppe ringid. Eelkõige loetakse mittekontaktseks tegevust, millega ei kaasne lähikontakti või ulatuslikku hingamise intensiivsuse tõusu.
Uuendatud korralduse kohaselt võib kontaktse või suure riskiga spordiala lugeda erandkorras mittekontaktseks või väikese riskiga tegevuseks, kui spordialaliit on koostanud riskide maandamise meetmed, sealhulgas peavad treeningule eelnema ja järgnema kindlad tegevused, näiteks ruumide ventileerimine, inimeste hajutamine ja erinevate rühmade kokkupuudete vältimine. Samu meetmeid tuleb järgida ka treeningu käigus ning need peavad olema kooskõlas kultuuriministeeriumi juhistega ja kooskõlastatakse terviseametiga.