Koroona ajal vähiravi saanud teismeline: me emaga nutsime, sest ta pidi mind haigla ukse taha jätma ning minema sõitma

Getter Adeele Tamm
Copy
Illustreeriv foto
Illustreeriv foto Foto: Shutterstock

Koroonapiirangud on muutnud vähidiagnoosiga inimeste elu veelgi raskemaks. Enam ei saa lähedased neil haiglas toeks olla ja see on kõigile rusuv. 

Sophie, nagu paljud teisedki vähihaiged, on pidanud läbivaatustel ja ravil käima üksi, tema kõrval ei ole perekonda ega sõpru. «Mu ema nuttis, mina nutsin, sest ta pidi mind ukse taha jätma ning minema sõitma,» räägib 24-aastane Sophie.

Eelmisel aastal selgus, et ravi saamiseks peab tüdruk minema viieks nädalaks haiglasse, mis asub 70 miili eemal tema kodust. «Me pidime sõitma Manchesteri, seega minu ema viis mu sinna.»

Tüdruk rääkis, et kui nad haigla ukse juurde jõudsid, siis tal oli kaasas kohver, kuid selle vedamisega oli tal raskusi. «Minu ema oli hirmunud, et peab mu sinna jätma, sest ta ilmselt mõtles enim sellele, et ei saagi mulle nüüd toeks olla.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles