Piret Rospu: on viiteid, et D-vitamiini puudusega inimestel võib Covid-19 kulgeda raskemini ja olla halvema prognoosiga
/nginx/o/2020/12/21/13541465t1h512f.jpg)
11. veebruar 2021, 19:00
/nginx/o/2021/02/01/13607173t1h6187.jpg)
Kahtlemata on vitamiinid inimesele ülimalt olulised, kuid kas D-vitamiin võib aidata vältida Covid-19 haigestumist? Sellele vastab perearst Piret Rospu.
Piret Rospu ütles, et Inglismaal suure biopanga andmete analüüsis ei leitud, et madal D-vitamiini tase muudaks inimesi Covid-19 suhtes vastuvõtlikumaks. «Küll aga on viiteid, et D-vitamiini puudusega inimestel võib Covid-19 kulgeda raskemini ja olla halvema prognoosiga. Kuna aga D-vitamiini puudusest ja Covid-19 raskest kulust ohustatud grupid on omavahel suuresti kattuvad (näiteks eakad, hooldusasutuste elanikud, mehed, rasvunud, mustanahalised), on raske lahti harutada, kas raske kulu taga on just vähene D-vitamiin või muud riskitegurid.»
Rospu sõnas, et D-vitamiin on vajalik eeskätt luude ja hammaste tervise tagamiseks. «Lisaks on vitamiinil inimese kehas mitmeid väiksemaid rolle, üks nendest on immuunsüsteemi töö toetamine. Kuigi D-vitamiini on aegade jooksul püütud seostada paljude erinevate haigustega, on selle vitamiini seos kindlalt paigas jätkuvalt vaid kahe haigusega: rahhiit lastel ja osteomalaatsia täiskasvanutel.»
D-vitamiini päevane annus
«Eesti riiklikud toitumis- ja liikumissoovitused soovitavad teisest elunädalast kuni 60. eluaastani tarvitada D-vitamiini 10 µg (400 ühikut) päevas. Üle 60-aastastel on soovituslik annus 20 µg (800 ühikut) päevas. Maksimaalseks ohutuks tarbimiskoguseks ehk tarbimise ülempiiriks toidust ja toidulisanditest kokku on täiskasvanutele 100 µg (4000 IU) päevas.»
Rospu lisas, et D-vitamiini manustamisest pole selget kasu leitud Covid-19, kerge ega raske haiguse korral. «Seega D-vitamiini toidulisandite võtmine on üks viis vitamiinipuuduse vältimiseks. Kindlasti aitab see lastel rahhiiti ära hoida, kas see aga Covid-19 eest kaitseb, pole praegu päris kindel. Siiski kuna tegemist on odava ja ohutu vahendiga, võiks riiklike soovituste kohaselt 400 või 800 IU igapäevaselt võtta.»
C-vitamiin
Lisaks on oluline tarbida ka C-vitamiini. «Selle allikateks toidus on eeskätt puuviljad ja marjad, Euroopas tehtud uuringutes on leitud, et C-vitamiini puuduse käes kannatavad peamiselt need inimesed, kes puuvilju üldse ei söö. C-vitamiini puudusest on enam ohustatud ka suitsetajad ja alkoholi liigtarvitajad. Normaalse C-vitamiini taseme korral selle vitamiini lisamanustamine toidulisandite näol mingit lisaefekti ei anna, kuna tegemist on vesilahustuva vitamiiniga ja üleliigne viiakse lihtsalt uriiniga kehast välja,» ütles Rospu.