Päevatoimetaja:
Marilin Vikat
Saada vihje

Hoiatus!

Järgnevad kujutised võivad olla häiriva sisuga. Kas soovid jätkata?
Jah Ei

TEADLASED ON OTSUSTANUD Need on ajaloo kõige kohutavamad surmaga lõppenud õnnetusjuhtumid

Copy
Foto on illustratiivne.
Foto on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Teadlased panid ritta ajaloo kõige kohutavamad ja võikamad õnnetustest tingitud surmad. Allolevad kirjeldused ei pruugi sobida nõrganärvilistele.

Vana-Rooma kadunud koljud

Surm vulkaanipurske tagajärjel on kõike muud kui meeldiv. Vulkaanipurse toimub siis, kui kraatrist paiskub välja auru, laavat või püroklastilist materjali, mille liikumiskiirus on umbes 80 kilomeetrit tunnis ja temperatuurid võivad ulatuda kuni 1000 kraadini. 

Meenuvad Pompei ja Herculaneumi hävimine 79. aastal, kuid samasugune oht varitseb ka tänapäeval. 

Pompei viimane päev.
Pompei viimane päev. Foto: Wikimedia Commons

Kui laava ja pürokrastilised materjalid üle katuste ja tänavate voolasid, praadisid need kõike ning kõiki, kes teele jäid. Ohvrite nahk küpses koheselt ning nad surid äärmusliku kuumašoki tõttu. Kuna nende lihased tõmbusid järsku kokku, leiti surnud kõik sarnases jäigas poosis. 

Vähesed, kes 1000-kraadises kuumuses kohe ära ei küpsenud, lämbusid tõenäoliselt mürgist vulkaanilist gaasi ja tuhka sisse hingates.

Ühest detailist siiski tihti ei räägita. Nimelt avastati, et mitmete Pompei ja Herculaneumi ohvrite koljud olid purunenud. Tõenäoliselt ajas äärmuslik kuumus peas olevad vedelikud keema ning selle tulemusel nende pead plahvatasid.

Saatuslik õnnetus sukeldumiskellaga

Tagasi üles