/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/02/07/11771285t1h0fbe.jpg)
Terviseameti andmeil lisandus aasta viiendal nädalal Eestisse üks uus B-gripiviiruse juht. Kokku on sellel hooajal Eestis laboratoorselt kinnitatud neli gripijuhtu — üks A- ja kolm B-gripiviirust.
Eestis lisandus neljas gripijuhtum
Ajavahemikul 1. kuni 7. veebruarini pöördus ägedate respiratoorsete viirusnakkuste tõttu arstide poole 2885 inimest, kellest ligi 30 protsenti moodustasid lapsed. Kõige enam registreeritud pöördumisi oli Tallinnas, Narvas, Tartumaal ja Pärnumaal. Peamiselt on ringluses rinoviirus.
Olukord Euroopas
Nii Euroopa gripiseire võrgustiku kui WHO andmetel püsib Euroopa Liidus ja mujal maailmas grippi haigestumise intensiivsus jätkuvalt madalal tasemel. Erinevad hügieeni- ja füüsilise distantseerimise meetmed SARS-CoV-2 viiruse leviku vähendamiseks mõjutavad gripiviiruse levikut.
Gripi tekitajaks on ortomüksoviiruste (Orthomyxoviridae) sugukonda kuuluvad viirused. Grippi põhjustavad A-, B- ja C-gripiviirused. Pandeemilise potentsiaaliga on ennekõike A-gripiviirused. Haiguse tundemärkideks on kiirelt tõusev kõrge palavik, peavalu, kuiv köha ja/või nohu, väsimus ja nõrkus, lihase- ja liigesevalu. Gripiga võivad kaasneda rasked probleemid nagu kopsupõletik ja krooniliste kopsu- ning südamehaiguste ägenemine.