Levinud salakaval haigus paneb jalad valutama

Diabeetilise neuropaatia leevendamiseks on diabeediõde Saukase sõnul oluline veresuhkru hea tasakaal. Foto: Shutterstock

«Neuropaatia ehk närvikahjustus on diabeeditüsistus, mis tekib kõrgete veresuhkrute pikaajalise esinemise tagajärjel. Kõige sagedamini avaldub neuropaatia kätel või jalgadel, aga võib esineda ka teistes organites,» ütleb Ida-Tallinna keskhaigla diabeediõde Aili Saukas. 

Eesti Diabeediliidu andmetel põeb II tüübi diabeeti teadaolevalt ligikaudu 60 000 – 65 000 inimest. Lisaks arvatakse, et umbes sama palju inimesi põeb II tüübi diabeeti enese teadmata. Ligikaudu 7000 inimest põeb I tüübi diabeeti. 

Liidu andmeil esineb 30–50 protsendil diabeetikutest diabeetilist neuropaatiat – diabeedi tagajärjel tekkivaid närvisüsteemi muutusi. 

Sõltuvalt mõjutatud närvidest võivad diabeetilise neuropaatia sümptomid ulatuda valust ja tuimusest jalgades kuni seedetrakti, kuseteede, veresoonte ja südamega seotud probleemideni. Osa haigetest kogeb kergeid sümptomeid, mõne jaoks võib diabeetiline neuropaatia aga kaasa tuua elukvaliteeti oluliselt mõjutavat valu. 

Teadlased on arvamusel, et aja jooksul kahjustab kontrollimatu kõrge veresuhkur närve ja häirib nende võimet saata signaale, mis viib diabeetilise neuropaatiani. Kõrge veresuhkur nõrgestab ka väikeste veresoonte ehk kapillaaride seinu, mis varustavad närve hapniku ja toitainetega. 

Diabeetilise neuropaatia leevendamiseks on diabeediõde Saukase sõnul oluline veresuhkru hea tasakaal. Seda väljendavad kodus mõõdetud veresuhkrud ja kolme kuu keskmine veresuhkruprotsent ehk glükolüseeritud hemoglobiin (HbA1c). Soovitatav HbA1c tase on kuus-seitse protsenti.  

«Intensiivse glükeemilise kontrolliga saab neuropaatia kulgu rohkem mõjutada kahjustuse varases faasis. Diabeedikompensatsiooni aitavad parandada veresuhkru taseme sage jälgimine, õige toiduvalik ja füüsiline aktiivsus,» sõnab diabeediõde. 

«Kroonilise haiguse tagajärjel tekkinud polüneuropaatia ei taandu, kuid mida paremini on ravitud põhihaigus, seda aeglasemalt närvide kahjustus süveneb,» ütleb Saukas. 

Kui tihti on vaja kontrollida veresuhkrut? 

Sõltumata kehakaalust ja muudest riskifaktoritest soovitab Põhja-Eesti regionaalhaigla endokrinoloog-ülemarst Mart Roosimaa veresuhkru testimist alustada 45. eluaastast. Varem esinenud rasedusdiabeedi või teadaoleva kergemakujulise veresuhkru taseme kõrgenemise, niinimetatud prediabeedi ehk diabeedieelise seisundi puhul on vaja kontrollida veresuhkrut sõltumata vanusest igal aastal. 

Neuropaatia sümptomid: 

• jalgade ja/või käte tundlikkuse häired, nende suremistunne, põletustunne; 

• valud jalgades ja pöidades rahulolekus, ka öösel; 

• mitteparanevad ja halvasti paranevad haavad; 

• liigese reflekside nõrkus või puudumine; 

• lihaste nõrkus või atroofia jäsemetel. 

Allikas: Ida-Tallinna keskhaigla 

Nõuanded jalahoolduseks neuropaatia puhul: 

• kontrollige jalataldu iga päev, et avastada tekkinud haavand võimalikult kiiresti; 

• lõigake küüsi ettevaatlikult, vältige kumerat lõiget, see väldib sissekasvanud küüsi; 

• vältige õues paljajalu käimist, et mitte vigastada jalgu; 

• kuiva jalanahka kreemitage pehme kreemiga, see võiks sisaldada uureat; 

• vältige kõvade ja pigistavate jalanõude kandmist; 

• vältige jalanõude kandmist paljastel jalgadel; 

• peske jalgu iga päev leige veega, kuivatage pärast pesu ka varbavahesid; 

• vältige jalgade soojendamist radiaatori või ahju vastas ja kuumas vees, need võivad jalanahka kahjustada; 

• kandke mittepigistava kummiga sokke; 

• kui on tekkinud haav või kannalõhe, katke see puhta sidemega. Vajadusel pöörduge abi saamiseks pereõe või arsti poole, kui haaval on punetus ja turse ning haav ei ole mõne päeva jooksul paranenud. 

Allikas: Ida-Tallinna keskhaigla 

Diabeet ja muud kaasneda võivad haigused 

Südame- ja veresoonkonnahaigused 

Diabeetikute risk haigestuda südame- ja veresoonkonnahaigustesse on kasvanud: ateroskleroosi haigestumise risk on kolm kuni viis ja aju verevarustuse häiretesse haigestumise risk on kaks kuni neli suurem kui elanikkonnal keskmiselt. Riski vähendab suitsetamisest loobumine ning heatasemelise rasvaainevahetuse häirete ja kõrgenenud vererõhu raviga. 

Diabeetiline nefropaatia (neeruhaigus) 

Diabeetiline nefropaatia võib põhjustada neerupuudulikkust ja dialüüsravi vajava haiguse. Neerukahjustuse esmane märk on mikroalbuminuuria, mis kujuneb välja umbes 35–50 protsendil diabeetikutest. Mikroalbuminuurias eritub vereringest uriini pidevalt normaalsest enam teatud valku, albumiini. Diabeetiku neerude funktsioneerimist jälgitakse vereanalüüside ja uriinianalüüside abil. 

Diabeetiline retinopaatia (silma võrkkesta haigus) 

Silmapõhja võrkkesta nähtavaid muudatusi nimetatakse retinopaatiaks. Diabeetiku silmi tuleb uurida – välja arvatud alla kümneaastaseid haigestunuid – juba diabeedi diagnoosimisel. Pärast seda jätkatakse uuringuid I tüübi diabeetikutel igal aastal ning II tüübi diabeetikute puhul vastavalt vajadusele. Jälgimisvahemik lüheneb, kui diagnoositakse silma võrkkesta muudatused. Umbes 80–100 protsendil alla 30-aastasena I tüübi diabeeti haigestunutel esineb retinopaatiat, kui diabeet on kestnud 20 aastat. 

Allikas: Eesti Diabeediliit 

Artikkel ilmus esimest korda 15. juuli 2022.