Vaikselt sündinud laste vanemate lood: sain 50 aastat hiljem teada, kuhu mu tütar maeti

Foto on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Vaiksetest sündidest räägitakse harva, kuid seda kogenud inimeste südantlõhestavad meenutused võivad aidata samasse olukorda sattunutel leinaga paremini toime tulla. Siin on vaid mõned sellised lood.

«Teda ootas külm võrevoodi, kuid võtsime ta enda juurde - nii sai ta öö meiega veeta. See oli väga-väga eriline.»

Rabia läks sünnitama 41. rasedusnädalal. Haiglasse jõudes teatati talle ja tema abikaasale Davidile, et lapse süda ei tööta - nende tütar Jannah sündis vaikselt. Paar sai oma tütrega siiski kaks päeva koos olla. 

«Haiglas oli spetsiaalne palat, mis oli mõeldud vanematele, kes vajasid oma vaikselt sündinuga hüvasti jätmiseks aega. Haigla personal oli imeline, et nad võimaldasid selleks meile lausa kaks päeva,» meenutab David. 

«Me ei jätnud teda hetkekski üksi. Tahtsin, et keegi kogu aeg mu tütrel silma peal hoiaks, kuigi teadsin ju, et teda enam ei ole… Aga ka temal oli õigus armastusele, õigus kallistustele ja suudlustele - täpselt nagu kõigil teistel vastsündinutelgi!»

«Selles palatis oli suur voodi ja tänu sellele sain ka mina Rabiale toeks jääda. Tol ööl magasime kolmekesi koos ühes voodis - nagu päris perekond. See oli kvaliteetaeg. Me rääkisime oma tütrega, tegime palju pilte ja püüdsime temaga selle lühikese aja jooksul võimalikult palju mälestusi luua.»