Peremeditsiini resident: praegune kriis kulgeb kui kulupõleng

Covid-19 osakond. Foto on illustratiivne. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Peremeditsiini esimese aasta resident Gerhard Grents leiab, et praegune kriis on kui kulupõleng, mis suvel jäi hõõguma ja mille kohta kõik teadsid, et see uuesti lahvatab, kuid uueks laineks ettevalmistamise asemel tegeleti muude asjadega.

«Ma pole selle kriisi spetsialist ja see on minu isiklik arvamus, mis pole absoluutne tõde, aga minu meelest on see kriis kui kulupõleng: kulu on läinud põlema, kogu rahvas kutsutakse kokku, et tuld materdada, ja asi saadakse enam-vähem kontrolli alla, aga on näha, et alumistes kihtides natuke ikka põleb. Suur põld on veel alles, me teame, et tuli hingitseb ja varsti tuleb tuuleiil. Seda, et tuul tuleb, on varemgi juhtunud, ja ka ilmateade kinnitab, et ta tuleb. Külarahvas aga läheb laiali oma muid asjatoimetusi tegema. Ja siis tulebki tuul. Kulu põleb jälle,» selgitab Grents Med24-le antud intervjuus.

Grentsi sõnul teati ju algusest peale, et meditsiinisüsteem koormatakse haiguse leviku korral üle. «Meil oli juba varakult võimalus luua tingimused ja selleks valmistuda. Ikkagi jäi mulle mulje, et teine laine tuli paljudele üllatusena, kuigi kõik ju ometi teadsid, et see tuleb uuesti, sest see viirus käitub nii nagu paljud teisedki sarnased viirused. Tundub, et väsiti ja tegeleti muude asjadega. Nüüd on siis olukord jälle käes – infrastruktuuri on vähe ja tööjõupuudus suur. Jälle proovitakse käigu pealt asju lahendada. Võib-olla pole see igal pool nii, aga osades kohtades kindlasti,» jätkab resident.

Inimeste käitumise määrab suurel määral see, kuidas infot edasi antakse. «Arvan, et selles osas on meil kui meditsiinitöötajatel palju teha. Pole põhjust viibutada näppu kogu Eesti rahva poole, et kuidas te ikkagi niimoodi käitute! Kusjuures, ma tegelikult arvan, et asja tõsidusest on räägitud päris hästi, aga mul on tunne, et seda pole piisavalt hästi tehtud muud keelt kõnelevate Eesti elanike seas.»