TÜ uuringust selgus süljetesti usaldusväärsus koroonaviiruse tuvastamiseks

Eestis võetakse päevas tuhandeid koroonaproove. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Möödunud aasta novembris alanud Tartu Ülikooli katseuuringust selgus, et koroonaviiruse testimiseks sobib ka süljeproov. Süljeproovi täpsus osutus võrreldavaks ninaneelukaapega ning uuritavad hindasid süljetestimist üldjuhul mugavaks ja lihtsaks. Süljeproov sobib koroonaviiruse testimiseks ninaneelu kaape proovi alternatiivina.

Katseuuringu ühe eestvedajatest, Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu professor Lili Milani sõnul katsetati meetodit esiteks koroonahaigetel, et hinnata süljeproovist saadud tulemuste täpsust võrreldes ninast võetud proovidega. Proovid võeti haiglapatsientidelt ja testimine viidi paralleelselt läbi Terviseameti ja Tartu Ülikooli genoomika instituudi laboris. Mõlemas laboris võrreldi süljeproovi täpsust ninaneelu kaape prooviga tavapärase PCR-testi abil.

«Kui patsiendil olid hiljuti tekkinud haigussümptomid, kattusid üldjuhul mõlema testimise viisi tulemused. Kui aga sümptomite tekkimisest oli möödunud 6–14 päeva, oli nii ninaneelu- kui süljeproovist keerulisem saada selget signaali, mis kinnitaks koroonaviirusesse nakatumist,» ütles Milani.

Tartu Ülikooli rahvatervishoiu teadur ja Covid-19 seireuuringu eestvedaja Mikk Jürisson selgitas, et uuringu teises etapis uuriti kahes töö- ja koolikollektiivis, kas inimesed saavad proovi võtmisega iseseisvalt hakkama ning see sai valdavas osas positiivset kinnitust, ka uuringusse kaasatud 1.–6. klassi laste poolt. «Lapsed võtsid proovi iseseisvalt või vanema abiga, toetudes seejuures juhendile või õppevideole. Üle poolte lastest arvas, et süljeproovi võtmine oli kerge ja vajadusel nad teeksid seda uuesti,» lisas Jürisson.

Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma sõnul on süljeproov koroonaviiruse testimiseks mugav ja kasutajasõbralik, kuid ametliku proovivõtmise meetodina seda veel ei kasutata. Terviseameti seisukohast on oluline, et proovivõtu meetodi tundlikkus oleks valideeritud, proove analüüsiks akrediteeritud meditsiinilabor ja andmeid edastaks tervishoiuteenuse osutaja. Kui kõik kriteeriumid on täidetud, saab ka süljetesti diagnostilisel eesmärgil kasutada. Härma lisas, et kindlasti on oluline eristada kolme võimalikku proovivõtmise meetodit – testi võtmine ninaneelust, süljest ning täna välja öeldud kurguloputusvedeliku proovist.