Eesti juurtega teadlane avastas, kuidas neandertallaste geenid mõjutavad Covid-19 raskust

Neandertallaste geneetilisest materjalist võib leida jälgi ka nüüdisinimestes. Foto: Shutterstock

Eelmisel aastal kirjutasid Rootsi Karolinska instituudi ja Saksamaal Leipzigis asuva Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudi teadlased, et raske Covid-19 peamine geneetiline riskitegur on päritud neandertallastelt. Nüüd ütlevad samad teadlased uues PNAS teadusajakirjas avaldatud uuringus, et neandertallaste geenid aitavad ka Covid-19 vastu kaitset pakkuda.

Lisaks riskifaktoritele nagu kõrge vanus ja diabeet, muudavad ka teatud geenivariandid teadlaste sõnul inimesed vastuvõtlikumaks raske Covid-19 tekkele. Peamine geneetiline riskitegur asub kolmandas kromosoomis ja suurendab uuringute kohaselt hingamispuudulikkuse ja isegi surma riski. Hugo Zeberg ja eesti juurtega rootsi geneetik Svante Pääbo avastasid eelmisel aastal, et see riskivariant on päritud neandertallastelt.

Nüüd näitab duo, et neandertallased panustasid ka tänapäeva inimesi kaitsvasse geneetilisse variatsiooni. Nad leidsid, et 12. kromosoomi piirkond, mis vähendab viirusnakkuse korral intensiivravi vajamise riski 20 protsenti, on päritud neandertallastelt. Selle piirkonna geenid reguleerivad viiruse genoomi lagundava ensüümi aktiivsust ning näib, et ensüümi neandertallastelt pärinev variant teeb seda tõhusamalt.