Perearst Karmen Joller: Eestit on haaranud vaktsineerimispaanika

Doktor Karmen Joller Foto: Tairo Lutter

«Eestit on haaranud vaktsineerimispaanika. Ja nagu paanikaolukorras ikka, süüdistavad kõik kõiki. Kõigepealt tekkisid eliitvaktsineeritud. Siis muretses osa inimesi, kas vaktsineerimine tehakse ehk sunniviisiliseks. Tänaseks oleme jõudnud sinna, kus probleemiks on hoopis see, et vaktsineerimine läheb justkui liiga aeglaselt,» avaldab perearst Karmen Joller sotsiaalmeediasse tehtud postituses.

Doktor Jolleri sõnul teavad ju kõik, et vaktsineerimine on pandeemia lõpetamise seisukohalt äärmiselt oluline. «Lisaks kiirusele on aga oluline see, et Eesti inimesed vaktsineerimise mõttest ja olulisusest aru saaksid. On väga tähtis, et vähemalt 70 protsenti, pigem aga 80 kuni 90 protsenti Eesti elanikkonnast saaksid kaitsesüsti - siis võime hakata rääkima pandeemia taandumisest vaktsineerimise tulemusena. Seejuures tuleb arvestada, et lapsed tuleb vaktsineeritute hulgast välja jätta, sest hetkel ei ole alla 16-aastaste lastega tehtud piisavalt uuringuid, et neile vaktsineerimist soovitada. See tähendab, et vaktsiini peab saama sellevõrra suurem hulk täiskasvanuid,» selgitab ta.

«Õpetajatele ja päästjatele anti oma vaktsineerimissoovist teatamiseks aega vaid loetud tunnid - kiire-kiire-kiire! Pole ime, et näiteks õpetajate seas protest tekkis: väga palju oli ju vastamata küsimusi.»

«Tõsi, on inimesi, kes on valmis loetud minutitega kohale ruttama, et saada ükskõik milline kaitsesüst. Aga väga palju on inimesi, kes soovivad saada täpsemat infot. Millise vaktsiiniga mind vaktsineeritakse? Kas see on hea vaktsiin? Kus ja millal vaktsineeritakse? Mida ma peaksin vaktsiini kohta veel teadma? Kas ma vaktsineerimisjärgsel päeval saan tööle minna või pean arvestama, et kõrvaltoimed ehk ei lase täiel jõul töötada? Kas ma kannan pärast vaktsineerimist nakkust edasi? Aga kas võin ka haigeks jääda, kasvõi kergelt? Miks ma pean pärast vaktsineerimist ikkagi maski kandma? Kas ma tõesti ei pea lähikontaktsena eneseisolatsiooni jääma, kui olen mõlemad vaktsiinisüstid saanud,» loetleb perearst vaktsineerimisega tekkivaid küsimusi.

«Palun, ärme kiirusta! Võtame rahulikult. Inimestel on vaja aega, et teha otsus. Ei tohi lennata peale nõudmisega, et kui nüüd kohe endast teada ei anna, on rong pärast läinud. Ei ole mõtet ka kritiseerida, et nimekirjad on puudu, kui inimestele pole antud aega mõelda ja kaaluda.»

Perearsti sõnul tuleb kõikidele sihtrühmadele anda võimalus küsimusi esitada. «Tuleb korraldada infotunnid - virtuaalruumis on see ju enam kui lihtne. Tuleb anda aega otsustamiseks. Muidu on tulemuseks see, mis juhtus Pandemrixiga - inimesed lihtsalt ei soovinud vaktsiini ja suurtes kogustes hinnalist vaktsiini tuli hävitada.»

Ekspertidele tuleb aega anda läbimõtlemiseks ja soovituste kujundamiseks vastavalt infole, mis on olemas - ja see info võib iga päevaga muutuda. «Vaktsineerijatele tuleb anda aega vaktsineerimise logistika korraldamiseks, oma tööprotsesside ümberkujundamiseks, sest vaktsiinitarnetega on lood nii, nagu on. On asju, mida ei olnud võimalik novembris ette näha. Isegi veel eelmisel nädalal ei saanud kõike ette näha,» kinnitab dr Joller.

«On kriisiaeg ja segadus on täiesti loomulik nähtus. See on aeg, mil vajame kannatlikkust ja suuremat usaldust üksteise suhtes.»

Hetkel on kõige olulisem aga vähendada kõiki mittevajalikke kontakte, et haiguse levik meid tervishoiukatastroofini ei viiks. «Oleme jõudmas perioodi, kus me ei saa rääkida piirangute peenhäälestusest. Kui samamoodi jätkame, võib meid oodata riigi sulgemine. Ja selles on väga suur osa igal üksikisikul,» rõhutab ta.

Eestit on haaranud vaktsineerimispaanika. Ja nagu paanikaolukorras ikka, süüdistavad kõik kõiki. Kõigepealt tekkisid...

Posted by Karmen Joller on Kolmapäev, 17. veebruar 2021