:format(webp)/nginx/o/2020/10/19/13422820t1h89d5.jpg)
Paljude uuringutega on näidatud, et alates 45. eluaastast hakkab inimeste kognitiivne võimekus, sealhulgas mälu aegamööda halvenema. Hollandis tehtud uuringus selgitati südame pärgarterite ateroskleroosi ehk lupjumise seoseid kognitiivse võimekusega täiskasvanutel, kirjutab Eesti Arst.
Uuringus osales 4988 isikut vanuses 45–91 eluaastat, 58,3 protsenti neist olid naised, kel ei olnud südame-veresoonkonnaga seotud vaevusi ega sümptomeid. Spetsiaalsel südame kompuutertomograafilisel uuringul hinnati nende pärgarterites ladestunud kaltsiumi hulka, mida peetakse ateroskleroosi esinemise näitajaks. Kognitiivset võimekust hinnati spetsiaalse küsimustiku CogState Brief Battery abil, mis annab ülevaate erinevatest võimekuse komponentidest.
Uuringutes ilmnes, et suurema kaltsiumihulga korral pärgarterites on oluliselt häiritud lühimälu ehk töömälu funktsioon ja kõige tugevamini oli see väljendunud keskealiste – 45–54aastaste isikute grupis. Töömälu häire oli uuritutel sõltumatu teistest tuntud südame-veresoonkonna riskiteguritest.
Pärgarterite lubjasisalduse ja mäluhäirete seose põhjuslik seos jääb ebaselgeks. Võimalik, et lubjasisaldus südame pärgarterites peegeldab ka ateroskleroosi esinemist aju arterites ja mäluhäired on tingitud aju isheemilisest kahjustusest.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)