TÜ teadlased leidsid, mis aitab ennustada muutusi vere suhkrusisalduses

Diabeet on üha sagedasem. Foto: Shutterstock

Tartu Ülikooli genoomika instituudi teadlased leidsid, et soolestiku mikrobioomi abil on võimalik prognoosida muutusi veresuhkru regulatsioonis, mis mängib rolli teist tüüpi diabeedi tekkimisel.

Teist tüüpi diabeet on ainevahetushaigus, mida iseloomustab kõrgenenud veresuhkru tase. Haigus on üha sagedasem, põhjustades ülemaailmselt miljoneid surmasid aastas.

Teist tüüpi diabeedile eelneb eeldiabeet ehk seisund, mille puhul vere glükoositase on hakanud tasapisi tõusma. TÜ genoomika instituudi genoomika-mikrobioomika uurimisgrupi juhi Elin Orgi sõnul on võimalik õigel ajal sekkudes seda protsessi peatada ja isegi tagasi pöörata, mistõttu on oluline tuvastada selliseid haiguse kuluga seotud muutusivõimalikult varases staadiumis.

Varasemast on teada, et teist tüüpi diabeedi puhul tekivad ka muutused soolestiku mikrobioomis, mistõttu võib mikrobioomi analüüs aidata etteulatuvalt hinnata muutusi teist tüüpi diabeediga seotud metaboolsetes parameetrites. Siiski on genoomika instituudi teadlaste läbi viidud uuring üks esimesi, mis hindab soolestiku mikrobioomi rolli teist tüüpi diabeedis läbi mitme ajapunkti.

Uuringu esiautori Oliver Aasmetsa sõnul seati peamiseks eesmärgiks hinnata, kas soolestiku mikrobioomi saab kasutada metaboolsete parameetrite muutuste prognoosimiseks, nagu veresuhkru ja insuliini tasemetes diabeedi varajases staadiumis. «Vastus on, et jah, saab küll – muutused mikrobioomis ennustavad muutusi vere insuliini tasemes ning insuliini sekretsioonis,  millel on oluline roll veresuhkru regulatsioonis,» selgitas Aasmets. Lisaks selgus uuringust, millised soolestiku bakterid on kõige kasulikumad metaboolsete parameetrite muutuste prognoosimiseks.

Uuringu disain võimaldas teadlastel võrrelda uuringu käigus mikrobioomi põhjal tehtud ennustusi pooleteiseks ja neljaks aastaks, millest selgusid olulised erinevused. «See annab kindla suuna edasisteks teadustööks,» ütles Aasmets. Elin Orgi sõnul on soolestiku mikrobioomi kasutamine täiendava riskifaktorina erinevate haiguste puhul tähtis uurimissuund, seega on tulevikus oodata sellelt alalt palju põnevaid avastusi.

Uuring ilmus teadusajakirjas American Society of Microbiology.