/nginx/o/2020/12/08/13518188t1h6d3f.jpg)
/nginx/o/2021/02/19/13639029t1h87f0.jpg)
«Praegu oleks väga oluline üleminek kaugtööle igas asutuses, kus see vähegi võimalik on,» arvab doktor Arkadi Popov. Ta usub, et uued Covid-19 piirangud toovad küll kaasa olukorra stabiliseerumise, kuid seda alles kahe-kolme nädala pärast.
Doktor Arkadi Popov avaldas, mis on teda koroonaviiruse puhul kõige rohkem ehmatanud
Eelmise aasta lõpus prognoosis doktor Popov, et olukord koroonaviiruse osas on paranemas, kahjuks nii siiski ei läinud. «Detsembri lõpus kehtestatud piirangud tõid kaasa olukorra stabiliseerumise Harjumaal ja Ida-Virumaal, kus tol ajal oli registreeritud kõige suurem viiruse levik,» selgitab ta.
«Selle tulemusena, et piirangud olid regionaalsed, tekkis olukord, mil inimesed hakkasid koolivaheajal liikuma puhkamiseks regioonidesse, kus piiranguid kehtestatud ei olnud. See tõi omakorda kaasa viiruse leviku Pärnumaal ja Lõuna-Eesti piirkonnas. Ilmselt soodustas nakatumise juurdekasvu ka distantsõppe osaline lõpetamine. Näeme, et just noorte seas on registreeritud haigestumise kasv ning tänaseks teame, et kaugõpe on taastatud,» räägib doktor Popov.
Doktor Popov on pandeemia jooksul näinud paljusid erinevaid Covid-19 haigusjuhte. Ta tunnistab, et seni on koroonaviiruse puhul tema jaoks kõige ehmatavam olnud see, kui kiiresti võib tervisliku seisundi halvenemine varjatud hapnikupuudulikkusega patsiendil progresseeruda. «Ehmatav on olnud veel ka paanika nende patsientide siilmades, kes ei saa vabalt hingata,» tunnistab Popov.