E, 5.12.2022

Onkoloog selgitab, milline on vähihaigete Covid-19 nakkuse risk ja haiguskulg

PM Tervis
Onkoloog selgitab, milline on vähihaigete Covid-19 nakkuse risk ja haiguskulg
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto on illustratiivne.
Foto on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Covid-19 pandeemia, mille põhjustajaks on SARS-CoV-2 viirus, avaldab jätkuvalt tõsist mõju kõigile inimestele, kaasa arvatud vähihaigetele ning nende lähedastele. Regionaalhaigla onkoloog dr Anu Planken vastas haigla blogis sagedamini esinevatele küsimustele, mis puudutavad onkoloogilisi haigusi ning Covid-19 vaktsineerimist.  

Milline on Covid-19 nakkuse risk ning haiguse kulg vähihaigetel? 

Vähihaigetel on SARS-CoV-2 viirusega nakatumise korral oluliselt kõrgem risk põdeda haigust raskelt ning suurem oht tüsistuste tekkeks. Kuna Covid-19 pandeemia on kestnud vaid alla aasta, siis põhjalikke uuringuid vähihaigete hulgas ei ole jõutud veel teha. Kuid esmased analüüsid on näidanud, et vastavalt uuringule on vähihaigetel nakatumise järgselt 5 kuni 61 protsenti suurem risk haigust põdeda raskelt või surra, võrreldes tavapopulatsiooniga, kus vastav risk on 2 kuni 3 protsendi ringis. Kõrgem risk tõsisemate tüsistuste tekkeks on just vereloomekasvajate ja kopsuvähiga haigetel. Lisaks on suurem risk viiruse raskema kulu osas esimesel viiel aastal peale kasvaja diagnoosi saamist. Oluline on ka asjaolu, et SARS-CoV-2 viirusega nakatumise järgselt võib hilineda kasvaja esmane diagnoosimine, ravi ja järelkontroll, mis võib omakorda tõsta kasvajatest tingitud haigestumuse ning suremuse riski. 

Millised on vaktsiinid, kuidas neid manustatakse ning kui efektiivsed need on?

Eestis on hetkel kasutusel kaks mRNA vaktsiini (Pfizer-BioNTech ja Moderna) ning üks adenoviirusvektor (AstraZeneca) vaktsiin. Üldiselt on uuringud näidanud, et mRNA-põhised vaktsiinid omavad >90% kaitset COVID-19 vastu ning adenoviirusvektoril põhinevad vaktsiinid omavad 62–90%. Manustamisskeemid on vaktsiinide puhul erinevad, kuid kõigi kolme vaktsiini puhul on vajalik kahe doosi süstimine, et saavutada maksimaalne kaitse. Pfizer-BioNTech vaktsiini puhul tehakse kaks süsti vähemalt kolme nädalase vahega, Moderna vaktsiini nelja nädalase vahega ning AstraZeneca vaktsiini teine süst tehakse 4–12 nädalat peale esimest süsti (Eestis 8 nädalat). 

Oluline on rõhutada, et ka vaktsiini tegemise järgselt tuleb siiski edasi järgida kõiki riiklikke Covid-19 leviku tõkestamise ettevaatusabinõusid: kanda maski, pesta ja desinfitseerida sageli käsi ning hoida sotsiaalset distantsi, kuna organismi immuunvastuse väljakujunemine võtab aega. Lisaks on hetkel teada, et vaktsiin kaitseb küll haigestumise eest, kuid ei ole veel lõplikult selge, kas peale vaktsineerimist võivad inimesed siiski viirust edasi kanda ning seega potentsiaalselt teisi nakatada. Soovitav on vaktsineerimine ka nendele, kes on haiguse läbi põdenud, kuna vaktsineerimine aitab oluliselt tõhustada immuunsust ning vähendada edasist nakatumist.

Kas Covid-19 vastane vaktsineerimine on soovitatav ka onkoloogilistele patsientidele? 

Jah, kuna vähihaigetel on, võrreldes tervete inimestega, Covid-19 haiguse järgselt suurenenud risk haiguse raske kulu ning tüsistuste tekkeks (5 kuni 61 protsenti vastavalt uuringutele), siis on vaktsineerimine soovitatav ning ohutu nii praegustele kui ka endistele onkoloogilistele patsientidele. Olemasolevad Covid-19 viiruse vastased vaktsiinid ei sisalda elusat viirust, mistõttu need on ka ohutud nõrgenenud immuunsüsteemiga inimestele. Vaktsiine peetakse ohutuks ka isikutel, kellel on käimas aktiivne onkoloogiline ravi (nii keemiaravi, immuunravi, hormoonravi, bioloogiline ravi kui ka kiiritusravi). Soovitatav on siiski konsultatsioon oma raviarstiga enne vaktsiini, et leppida kokku sobivaim ajaaken vaktsineerimiseks. Peale operatsiooni on soovitatav oodata 2 nädalat enne vaktsiini tegemist. 

Märksõnad
Tagasi üles