FÜSIOTERAPEUT VASTAB ⟩ Kuidas voodihaiget kergemini liigutada?

Illustreeriv foto Foto: Shutterstock

Peamiselt voodis lamava inimese aitamiseks, näiteks voodist ratastooli siirdumisel või pesemisruumi jõudmisel, on oluline kasutada sobivaid tehnikaid, et nii abivajaja kui ka abistaja tervisele mitte liiga teha.

Liikumatu inimese tõstmine on kohati raske ja keeruline ülesanne, kuid teatud võtteid ja abivahendeid kasutades, võib sellega hakkama saada  ka ainult üks abistaja.

«Küsimus voodihaige abistamise ja liigutamise kohta tekib tihti alles siis, kui ollakse olukorraga esmakordselt silmitsi,» räägib abivahendikeskuse füsioterapeut Tiina Trukits. «Voodihaige puhul on vältimatuid toiminguid, mis nõuavad tema liigutamist- olgu see siis pesemine, riietamine või mähkmete vahetus. Liikuvamaid inimesi on aga vaja abistada ka istuvasse asendisse, ratastooli või pesemistooli.»

Libistamistehnika kinnaste ja linaga

«Voodihaige keeramiseks tema hooldamise ajal või tema asendi korrigeerimiseks saab kasutada spetsiaalseid libistamiskindaid. Libikinnaste välimine pind on libe ja sobib hästi voodis ning ratastoolis näiteks vaagna ja õlavöötme asendi korrigeerimiseks. Samas sobivad need ka kogu keha või suuremate kehaosade liigutamiseks - selleks tuleks libistada kinnastes käed keha alla nendesse kohtadesse, kus keharaskus madratsi pinnale on kõige suurem, ja nihutada inimest järk-järguliselt.»

Samuti saab terapeudi sõnul kasutada voodihaige liigutamisel libedast materjalist libistamislina, mis aitab vähendada hõõrdumist. «Libilina on valmistatud madala hõõrdejõuga riidest või geeliga täidetud plastikust, mis aitab hooldatavat üle pinna libistada, mitte tirida või tõsta.

Libilina kasutatakse näiteks inimese liigutamiseks ühelt aluselt teisele, voodis asendi muutmiseks, voodis nihutamiseks ja istuma aitamiseks,» kirjeldab Trukits ja lisab, et asendi muutmistel või siirdumistel on vaja enamasti kahte hooldajat, kuid oskuslikul kasutamisel on võimalik mõned toiminguid teha ka üksi.

«Libilina kasutades tuleks linast kinni võttes hoida käed voodi ja hooldatava inimese lähedal ning lina peal olevat inimest võiks libistada, mitte tõsta. Samuti peaks lina olema inimese all pingul, et vältida sikutamist. Kui haige kasutab elektrilist puldiga juhitavat funktsionaalvoodit, siis üles-alla ja külgsuunas nihkumisel tuleks voodi seadistada horisontaalasendisse,» õpetab terapeut. 

«Küll aga tasuks meeles pidada, et kui tegemist pole vaid ühelt poolt libeda linaga, tuleb libilina alati peale kasutamist inimese alt eemaldada, et vältida iseeneselikku libisemist ja vigastuste teket,» paneb Trukits südamele. «Kui inimesel on lamatisted või tundlik nahk, võib libistamine tekitada valu. Samuti on probleemne libilina kasutamine suure kaaluga inimeste puhul, sest vaja on rakendada palju jõudu.» Ta lisab, et see ei ole sobiv abivahend ka erinevate tasapindade vahel siirdumiseks, kui nende vahel on tühi ruum. 

Libistamislaua abil ratastooli

Inimese abistamiseks voodist ratastooli, dušitooli, potitooli või ka ratastoolist autosse saab kasutada spetsiaalset libistamislauda. «Libistamislaud on abivahend, millega saab istuvas asendis iseseisvalt või hooldaja abiga libistada inimest ühelt pinnalt teisele ehk siirduda külje suunas,» selgitab terapeut.

«Tegemist on üsna kompaktse vahendiga, mille väiksemaid versioone saab abivajaja kas või oma seljakotti pista. Kui inimesel on näiteks alakeha liikumatus, kuid üldine füüsiline vorm on hea ja käed tugevad, saab kasutaja end sellega ka ise ratastoolist siirdudes aidata,» toob Trukits välja, kuid lisab, et libilauda kasutades tuleks kindlasti pöörata tähelepanu naha kaitsele. «Libilaud ei pruugi sobida suure kehamassiga ja õrna nahaga inimestele.»

Libilaua kasutamine vajab küll harjumist, kuid vilumuse tekkimisel teeb see terapeudi sõnul siirdumise oluliselt mugavamaks, sest abivajajat liigutatakse libistades, mitte tõstes. «Siirdumine peaks alati olema läbimõeldud ja ettevaatlik. Kätega toetamisel võib panna käed rusikasse ja jälgida, et sõrmed ei jääks libilaua alla. Samuti tuleb siirdumisel pöörata tähelepanu jalgade asendile ja vajadusel siirduda koos ortoosidega.»

Samuti lisab terapeut, et siirduda võiks enam-vähem sama kõrgusega tasemele ja pidada meeles, et madalamale pinnale on alati kergem siirduda. «Voodist ratastooli siirdumisel tuleks asetada ratastool voodile võimalikult lähedale, umbes 30-kraadise nurga alla, lukustada rattad, eemaldada jalatoed ja voodi poolne käetugi. Seejärel asetada libilaua üks ots voodile ja teine ratastoolile ning istuda või toetuda libilaua otsale. Käte abil istmikku tõstes ja end kergelt edasi libistades saabki abivajaja istuda ratastooli, kohendada seal oma asendit ja eemaldada seejärel libilaua.»

Tõsterihm abistaja vööl

Kui libistamislaua kasutamine ei õnnestu ja liikumine voodist näiteks ratastooli tundub abistajaga lihtsam ja mugavam, saab terapeudi sõnul kasutada turvalisemaks siirdumiseks spetsiaalseid tõsterihmasid. «Tõsterihm käib kas tõstetavale või abistajale ümber vöö. Nii saab abistaja või abivajaja selle aasadest mugavalt ja kindlalt kinni võtta, ilma et peaks haarama kinni näiteks inimese riietest või jäsemetest. Tõstevööd saab abivahendina kasutada näiteks tõusmisel, istumisel ja ka kõndimisel,» loetleb Trukits võimalusi. 

Tõsterihma kasutamisel peab rihm olema tihedalt ümber keha, et vältida selle nihkumist. «Abistajal tuleb tõmmata rihmast ja samal ajal kanda keharaskus ühelt jalalt teisele ning otseselt tõstmist võimalusel vältida. Inimene, keda parasjagu tõstetakse, peaks aga ise võimalikult palju kaasa aitama,» soovitab terapeut.

Kodune tõstuk

Abistaja koormuse vähendamiseks on Trukitsa sõnul olemas ka spetsiaalsed kodus kasutamiseks mõeldud kompaktsed tõstukid koos linguga. «Tegemist on ratastel elektrilise tõstukiga, mille abil saab aidata tõsta voodihaiget voodist, toolist, põrandalt või vannist. Vajadusel saab kasutada tõstukit ka haige transportimiseks erinevate tubade vahel.» Tänapäeval on  olemas ka spetsiaalsed võrgust lingud, mis ei karda vett ja kuivavad kiiresti pärast pesemise toiminguid.

Tõstelingu kuju ja suuruse peab valima terapeudi sõnul vastavalt kasutaja kaalule, mõõtudele ja füüsilisele võimekusele ning ka ling ja tõstuk peavad omavahel sobima. «Tõstuki kasutamiseks tuleb esmalt sättida ling korrektselt voodihaige keha ümber ja seejärel see tõstuki külge kinnitada, et liigutada inimene vajalikku kohta. Tõstes tuleb voodihaige paigutada tõstuki kahe jala vahele,» kirjeldab terapeut.

«Oluline on hoida stabiilset asendit ning vältida tõstuki ja abivajajaga koos liikudes äkilisi pöördeid - inimene ei tohiks lingus olles liigselt kõikuda ega liikuda.»

Samuti paneb ta südamele, et inimest ei tohiks jätta lingu üksinda ja ka liiga kauaks istuma, eriti kui esineb tundlikkuse häireid. «Tuleks meelest pidada, et nii tõstukit kui lingu peaks regulaarselt hooldama.»

Abistaja ja lähedase jaoks kõige mugavama lahenduse leidmiseks soovitab terapeut abivahendikeskuse spetsialistide ja terapeutidega nõu pidada, et leida võimalused ja vahendid, mis ka tegelikult aitavad ja kasutusse võetakse.