/nginx/o/2021/03/02/13657762t1h38e4.jpg)
Samal ajal kui Eestist oluliselt väiksema Covid-19 nakatumiskordajaga Soomes on välja kuulutatud hädaolukord ja valmistutakse eriolukorraks, tunnistab Teadusnõukoja liige rakendusviroloogia professor Andres Merits, et siin pole eriolukorra väljakuulutamine viimase paari nädala jooksul kordagi nakatumise vähendamise võimaliku meetmena jutuks tulnud.
«Meile on öeldud, et praegune Eesti seadusandlus võimaldab rakendada kõiki vajalikke meetmeid - nii neid, mida soovitasime, kui ka võimalikke karmimaid piiranguid - ka eriolukorda välja kuulutamata,» selgitab Merits.
«Kui eriolukorra väljakuulutamine ei ole oluline vajalike piirangute ja meetmete kehtestamiseks ja nende täitmise kontrollimiseks, ei ole Teadusnõukogul põhjust seda soovitada.»
Merits rõhutab, et nii eriolukorra ja ka teiste meetmete ning piirangute kehtestamine on Vabariigi Valitsuse rida. «Kui õigesti mäletan, siis ka eelmisel kevadel oli ainus piirang, mida eriolukorrata teha poleks saanud, saarte isoleerimine,» lisab ta.
Merits kinnitab, et Eesti ja Soome ekspertide arvamused olukorra tõsiduse osas tema teada ei erine. «Vahe on pigem selles, et mõned vaatavad rohkem viiruse levikut kui kriisi algpõhjust, samal ajal kui teised peavad kriitiliseks näitajaks haiglaravi, mis on kriisiga toimetuleku näitaja - ehk siis tagajärgedega tegelemine,» selgitab professor.
«Kõik eksperdid, nii meil kui mujal, suhtuvad olukorda väga tõsiselt, kuid erineva lähtepunkti tõttu võivad nende soovitused ajas ja ulatuses erineda. Soome lähenemine näib olevat rohkem suunatud põhjusega, mitte tagajärgedega tegelelemisele. Eestis on sügisel ja talvel, vähemalt poliitikute tasemel, lähtutud pigem teisest variandist.»
/nginx/o/2020/12/08/13518188t1h6d3f.jpg)