Peep Talving: arstiabi kättesaadavus väheneb Covid-19 ravivõimekuse suurendamise tõttu

Õed valmistumas mullu märtsis koroonalaine alguses Põhja-Eesti regionaalhaigla intensiivravi palatis patsienti vastu võtma. Foto: Madis Veltman

Põhja-Eesti regionaalhaigla avab täna Covid-19 raviks teise kõrgema astme intensiivraviosakonna. Alates 12. märtsist tuleb regionaalhaiglas tagada 150 Covid-ravi voodikohta ja 28 juhitava hingamise võimekusega Covid-intensiivravi voodikohta.

Põhja-Eesti regionaalhaigla ülemarsti, teadusnõukoja liikme ja Põhja meditsiinistaabi juhi professor Peep Talvingu sõnul on nakkusfoon Eestis enneolematult kõrge ja eksponentsiaalselt kasvav. «Eile oli Harjumaa nakkuskordaja ehk R üle 1,3. See tähendab, et iga nakatanu annab omakorda edasi haiguse veel kolmele inimesele. Iga kahe päeva jooksul nakatub enam inimesi, kui terve esimese laine jooksul Eestis,» ütles dr Talving.

Selline haiguse leviku foonil vajab haiglaravi iga päev täiendavalt 50-60 isikut. Prof Talvingu sõnul ollakse jõudmas olukorda, kus haiglaravi vajadus ja voodikohtade kättesaadavus ei ole tasakaalus. Suurim koormus haiglaravile on hetkel Harjumaal ja Ida-Viru maakonnas, suured haiglad eskaleerivad isoleerimisvõimekusega voodikohti. Eelmisel nädalal regionaalhaiglas avatud 37 lisavoodikohast Covid-patsientidele on juba 24 (65%) hõivatud. Lääne-Tallinna keskhaigla ja Ida-Tallinna keskhaigla koroonaviiruse raviks mõeldud ravivoodite täituvus oli ligikaudu 90%. Esmaspäeval avas Ida-Tallinna keskhaigla 26 lisavoodikohta, mis omakorda on täitumas mõne päevaga.

«Nakatumise suur kasv paneb märgatavalt ja koheselt nii plaanilise kui ka erakorralise mittepandeemilise ravi löögi alla. Tänasest päevast on regionaalhaigla piiramas plaanilist ravi juba 70% ulatuses ja seda piirkondliku haigla ehk kõrgema etapi võimekustes! Piirkondliku haiglana tagab regionaalhaigla kõrgema etapi ravi sh masskannatanute ravivõimekuse,  põletusvigastuste ravi, kogu raske trauma, onkoloogia- ja hematoloogia multimodaalse ravi, kõrgtehnoloogilise veresoontekirurgia, südamekirurgia, rindkerekirurgia ja neurokirurgia,» ütles prof Talving. Olukord on kriitiline ja vajab ühist jõupingutust. «Kõige tähtsam on praegu iga inimese isiklik vastutuse võtmine. Iga inimene peab kohe täna andma oma panuse oma kontaktide piiramisel. Teiseks, iga juhi ja iga ettevõtja vastutus on oma organisatsioonis tagada maksimaalne ohutus, olgu selleks kaugtöö rakendamine nii palju kui vähegi võimalik, maskide kandmise tagamine, hajutamine ja ruumide õhutamine. Ainult nii väldime katastroofi,» sõnas dr Talving.

Eile külastas regionaalhaiglat peaminister Kaja Kallas ja sai ülevaate regionaalhaigla ja teiste haiglate ööpäevaringsest panustamisest võitluses koroonaviirusega. «Peame kõik meeles pidama, et meditsiinisüsteemi toimimine on eluliselt oluline kogu riigile ja kui arstid ja haiglapersonal pingutavad iga päev selle nimel, et ravida seda haigust väga raskelt põdevaid inimesi, siis meie saame neid ja iseennast aidata vastutustundliku käitumisega. See on üks põhjuseid, miks kehtestasime eelmisel nädalal uued piirangud: me peame end piirama, et viirus ei piiraks meie elu,» sõnas Kallas.

«Arstiabi kättesaadavus on langenud ning langeb olulises ulatuses kiires tempos veelgi praeguse nakkusfooni jätkudes. Ravivõimalused ei vähene mitte ainult statsionaarsele haiglaravile tulevatele patsientidele, vaid ka polikliiniku vastuvõtule tulijatele. Ohus on ka masskannatanute ravi, kui peaks juhtuma mõni erakorraline olukord. Viimasel kuul on olnud mitmeid näiteid reaalsetest ohuolukordades – Maardu sotsiaalmaja põleng kui ka «jäävihm» 23. veebruaril, tõi regionaalhaiglasse ca 130 skeletivigastustega lisahaiget,» selgitas prof Talving.

“Olukord vajab koheselt iga inimese panust ja seda juba täna!” rõhutas prof Talving.