VIDEO ⟩ Kardioloog selgitab, mida peaksid südamehaiged Covid-19 vaktsineerimise kohta teadma

PM Tervis
Copy
Tartu vaktsineerimiskeskuses on tehtud üle 100 000 vaktsiinidoosi. Foto on illustratiivne.
Tartu vaktsineerimiskeskuses on tehtud üle 100 000 vaktsiinidoosi. Foto on illustratiivne. Foto: Sille Annuk

Ida-Tallinna Keskhaigla kardioloog-juhtivarst Anu Hedman ütleb, et südamehaiged on kõik koroonaviirusega nakatumise riskigrupis ja südamehaigused ei ole vaktsineerimisele vastunäidustused.

«Oleme südamearstidena praktiliselt igapäevaselt saanud telefonikõnesid oma patsientidelt erinevate muredega, aga on kolm muret, mida kuuleme kõigilt: Kas peaksin vaktsineerima? Kas võiksin vaktsineerida? Kas peaksin midagi kartma?»

«Südamearstina vastan, et südamehaiged on kõik koroonaviirusega nakatumise riskigrupis. Südamehaigused nagu südamepuudulikkus, kõrge vererõhk ja erinevad rütmihäired, nende haiguste ja teiste südamehaiguste puhul on koroona vastane vaktsineerimine näidustatud ja mitte vastunäidustatud,» kinnitab doktor Hedman.

Südamehaigus ei ole vaktsineerimise vastunäidustus. «Mida vanem inimene, seda vähem on tegelikult vaktsineerimise kõrvaltoimeid ja seda rohkem on kasu vaktsineerimisest. Võtke eeskuju Inglise kuningannast Elizabethist, kes on 94-aastane ja kes on juba vaktsineeritud,» toob ta näiteks.

«Senikaua, kui meil on vaktsineerimata ja koroona läbi põdemata inimesi, on meil potentsiaalseid viiruse kandjaid ja levitajaid. Seni ei saa me arstidena tavapärases tempos planeerida uuringuid haigla osakondades ja seni ei saa ka kogu ühiskond naasta tavapärase elu juurde. Nädal pärast teist vaktsiinidoosi on see võimalik.» 

«Me ju kõik tahame tagasi normaalse elu juurde. Kas ei oleks tore suvel käia oma lapse või lapselapse kooli lõpetamisel, kas ei oleks tore käia tuttavate ja sõpradega kinos, teatris, restoranis. Loodame parimat, käime vaktsineerimas ja ootame põnevusega kohtumisi oma armsate inimestega,» sõnab kardioloog.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles