Dr Jaan Sütt: arstid mängisid omariikluse kujundamisel suurt rolli

Konstantin Koniku bareljeef endise Maarjamõisa II haavakliiniku seinal Puusepa 6. Skulptor Aulin Rimmi modelleeritud ja Tartu arstide liidu tellitud teos sai paika septembris 1989, paigaldamise eestvedaja oli Heino Noor. Foto: Margus Ansu

Tähistame sel aastal sünnipäeva kogu aasta jooksul, aga paraadsündmuse ehk arstide päevad lükkasime kevadest sügisesse, mil viiruse levik on loodetavasti pidurdunud, ütles Eesti arstide liidu president Jaan Sütt KUKU raadio saates «Patsiendiminutid».

Eesti sünnipäevanädal tõi arstidele topelt rõõmu, sest pühapäeval täitus sada aastat arstide liidu asutamisest. Juubeliks sai kaante vahele meditsiiniajaloolase Ken Kallingu koostatud raamat «Arstide liidu sajand».

«Väga uhke tunne on seda lugeda,» sõnas Sütt. «Arstid mängisid omariikluse kujundamisel suurt rolli.»

Üks kuulsamaid neist, Konstantin Konik, ei olnud mitte ainult Eesti Vabadussõja aegne arst ning teenekas Tartu ülikooli arstiteaduskonna dekaan, vaid ka üks kolmeliikmelise Eestimaa Päästmise Komitee liikmeid, kes kuulutasid 1918. aasta veebruaris välja Eesti riigi.

Vähem teatakse Süti arvates Mait Püümetsa, kes oli küll ka kutseühingu teine president, aga rohkem tuntust kogunud viiest mehest koosneva delegatsiooni liikmena, kes kirjutasid 2. veebruaril 1920 alla Tartu rahulepingule Nõukogude Venemaaga. Nii saabus võidukas lõpp Vabadussõjale.

Lisaks andis Eesti Post liidu juubeli puhul välja ka temaatilise postmargi, millel kujutatakse arste tööhoos ja liidu maja Tartus, Pepleri tänaval.

Arstide Liit soetas Pepleri 32 asuva hoone 1927. aastal, et mahutada ära mõned aastad varem nende poolt loodud Eesti Tervishoiu Muuseumi kogud. Täna tegutseb muuseum Tallinnas, sest nõukogude võim pani 1940. aastal kinni nii liidu kui võttis arstidel ka maja käest.

Süti sõnul ei olnud maja tagasisaamine riigi taasiseseisvudes lihtne. «Selleks tuli isegi prokuratuuriga kohut käia ja tõendada, et õigusjärgselt kuulub maja meile.» Vahepealsel okupatsiooniajal hoiti arstide liidu järjepidevust Rootsis, 11. juunil 1988 taastati kutseühenduse tegevus Eestis.

Esimesed katsed Eesti arste koondada tehti juba 19. sajandi lõpus. Võõrvõim eestlust ei soosinud, nii sai liit teoks alles 1921. aastal. «Tol ajal oli Eestis arste vaid 400 ringis, eesti soost neist umbes pooled,» lausus Sütt. Tänaseks on arstide arv kasvanud enam kui kümnekordseks, neist liitu kuulub üle 3200.

Parimaks juubelikingiks arstidele peab Sütt praegu seda, kui inimesed väldiksid kontakte, kannaksid maske ja kasutaksid kindlasti võimalust vaktsiin ära teha, kui neile kutse tuleb. Nagu suurel enamusel arstidest, on ka Sütt ise vaktsineeritud. «See annab turvatunde.» Vaktsiin vähendab kõvasti tõenäosust nakatuda või teeb Covid-19 läbipõdemise oluliselt kergemaks, juhul kui nakatumine ikka aset leiab.