GENEETIK KUMMUTAB MÜÜTE ⟩ Mida teeb vaktsiin kehas?

Kairit Joost Foto: Kairit Joost

Ida-Tallinna Keskhaigla geneetik Kairit Joost kummutab mRNA vaktsiinidest leviva müüdi. «RNA ei saa muuta DNA-d,» kinnitab ta.

Mida teeb vaktsiin kehas?

«MRNA vaktsiinis on salvestatud geneetiline informatsioon, mis ütleb rakkudele, kuidas kokku panna kroonaviirusele iseloomulik ogavalk. Rakud tunnistavad seda kui võõrvalku ja hakkavad selle vastu ehitama kaitsekehi. Immunoloogiline reaktsioon on samasugune, mida saavutame viiruste või teiste vaktsiinide korral. See, kuidas info meie rakkudeni jõuab, on teistsugune meetod.»

Samuti ei ole geneetiku sõnul põhjust arvata seda, et kui info on ära kasutatud ja ogavalk sünteesitud, siis see RNA jääks rakkudes kuidagi ula peale ja hakkaks seal oma elu elama. «RNA-le on üldiselt iseloomulik lühike eluiga, osaliselt seetõttu on ka RNA vaktsiinid kapriissed ja nõuavad spetsiifilisi hoiutingimusi. Kui informatsioon, mis on RNAs salvestatud, on valgu kokkupanemisel ära kasutatud, siis RNA – mis on väga ebastabiilne molekul – hävib väga kiiresti jälgi jätmata.

Kairit Joosti sõnul ei mõjuta mRNA vaktsiin DNA tavapärast muutlikkust, ei tekita mutatsioone ja ei muuda geene. «mRNA vaktsiin ei ole ohtlikum kui tavapärased vaktsiinid. Kuigi tegu on uudse tehnoloogiaga, on kliinilistes katsetes sarnast vaktsiine aastaid katsetatud,» räägib Joost. Selle vaktsiini suhtes on seisukoha võtnud ka Euroopa Inimesegeneetika Ühing, kinnitades vaktsiini ohutust geneetilisest seisukohast lähtudes.

Mis mõjutab DNA-d?

Joost ütleb ka, et DNA on niikuinii muutlik. «Väliseid faktoreid, millega seda muutlikkust suurendada on vähe ja see peab olema krooniline. Tõestatult on sellised mõjud näiteks ülisuur radiatsioon - Tšernobõli ja Hiroshima kaliibriga radiatsioon - ja ka kroonilised kahjustused, näiteks suitsetamise mõju. Krooniline igapäevane kahjustus on see, mis muudab DNA-d. Vead tekivad rakkudes meil kogu aeg, aga meil on ka mehhanismid, mis neid vigu parandavad.»

Geneetiku sõnul ei saa üks süst seda mõjutada (RNA kaob organismist üsna kiirelt). «Geneetiline info on DNA-s, sealt liigub RNA-le ja siis valgule. Sellist mehhanismi inimesel ei ole, et RNA-s olev informatsioon liigub DNA-sse tagasi. Seda on võimalik saavutada laboratoorsetes tingimustes ja see on iseloomulik näiteks retroviirusele, aga universaalselt sellist mehhanismi ei ole.»

Kroonviiruse vaktsiin on mRNA vaktsiinidest esimene, aga see Joosti sõnul ei tähenda, et see oleks epohhiloovalt uus. «Neid vaktsiine on varasemalt uuritud ja teiste erinevate tekitajate, kaasa arvatud onkoloogiliste haiguste suhtes. Metoodika iseenesest on teada ja ohutuse kohta on juba varasemalt kliiniliste katsetuste käigus võetud selgelt positiivne seisukoht,» räägib geneetik.

«Varasem eeltöö on kindlasti põhjus, miks COVID vaktsiin sai nii kiiresti kättesaadavaks, tegemist on paindliku tehnoloogiaga, mis võimaldab kiiresti sünteesida uusi vaktsiine. Geneetikuna ütlen, et vaktsineerimine on igaühe enda otsus, aga mina olen vaktsineeritud,» ütles Joost.

RNA vahemolekul

RNA on inimese kehale väga omane – see on vahemolekul, mille kaudu liigub geneetiline informatsioon DNA-lt valgule. «Need protsessid on universaalsed ja toimivad igapäevaselt. RNA tehnoloogial baseeruvad vaktsiinid on uudsed ja kroonviiruse vaktsiinid esimesed, kuid seda tehnoloogiat on arendatud juba aastaid ja neid vaktsiine on kliinilistes katsetustes testitud ka teiste tekitajate ja ka onkoloogiliste haiguste suhtes. Praktikasse jõudis tõenäoliselt asjaolude survel just kroonviiruse vaktsiin,» ütleb Joost.