MÜÜT VÕI TÕDE ⟩ Teadlane selgitab, kas D-vitamiin ja ketodieet võivad aidata Covid-19 eemal hoida

Olenevalt vanusest piisab 10-20 mikrogrammist D-vitamiinist päevas ja üledoseerimist peab vältima. Foto: Shutterstock

Koroonaepideemia on ergutanud inimesi otsima võimalusi nakatumise vältimiseks toidulisandite ja dieetide abil, kirjutab toitumisteadlane Tiiu Liebert. 

Juba enne, kui Maailma terviseorganisatsioon (WHO) kuulutas koroonaviiruse puhangu pandeemiaks, hoiatas nende peadirektor dr Tedros Adhanom Ghebreyesus viiruse kohta valeandmete levitamise ohu eest. 15. veebruaril 2020 teatas ta: «Me ei võitle ainult epideemiaga — võitleme infodeemiaga.»

USA toidu- ja ravimiamet (FDA) on mures selle pärast, et mõned ettevõtted reklaamivad tooteid, mis pidavat ennetama või ravima koroonat ning nii mõnelegi ettevõttele on juba saadetud hoiatuskirjad valeinfo levitamise pärast. Hoiatuse on saanud ka ohtlikke kloordioksiidi tooteid (MMS) reklaamivad ettevõtted, mis väidavad, et see ravib või ennetab Covid-19. MMS kasutamine muutus populaarsemaks möödunud aasta aprillis, kui president Donald Trump Valges Majas toimunud briifingul soovitas desinfektsioonivahendi süstimist koroonaviiruse raviks. Ka meie veterinaar- ja toiduamet (VTA) hoiatab MMS kasutamise eest.

Vaatleme alljärgnevalt meedias enam kajastust saanud infot D-vitamiini ja ketodieedi ning koroona seoste kohta.

D-vitamiini võimalikud seosed luubi all

Huvi D-vitamiini võimaliku rolli vastu ägedate hingamisteede infektsioonide ennetamisel või ravimisel pärineb 1930. aastatest, kui uuriti tursamaksaõli kui vahendit, mis vähendas lisaks rahhiidile ka ülemiste hingamisteede haigusi. Aastatel 2007–2020 läbi viidud randomiseeritud kontrollitud uuringute metaanalüüsid paljastasid D-vitamiini kaitsva toime ägedate hingamisteede infektsioonide vastu, ehkki need toimed olid mõõdukad.

Covid-19 pandeemia on arutelu D-vitamiini toidulisandi üle veelgi teravdanud. Inimesed, kellel on traditsiooniliselt D-vitamiini puudus või vähesus (eakad, hooldekodu elanikud, rasvunud, mustanahalised) on samad, keda on Covid-19 rohkem tabanud. See kattuvus on viinud mõned teadlased hüpoteesini, et D-vitamiini lisamist toidusedelisse võib kasutada koroonat ennetava toidulisandina. Seda seost on uuritud mitmetes riikides.

Ühendkuningriigi tervishoiusekretär jälgib uuringuid D-vitamiini ja Covid-19 seoste kohta, kuna paljude uuringute põhjal võib öelda, et madal D-vitamiini sisaldus kehas suurendab surmaohtu. Ka Ühendkuningriigis Londoni kuninganna Mary ülikooli uuring näitas hiljuti, et D-vitamiini lisamine selle puuduse vältimiseks kaitseb oluliselt hingamisteede haiguste eest.

Meditsiiniajakirjas Lancet tõdetakse, et kui ideaalses maailmas tehakse kõik tervisealased otsused ülekaalukate tõendite põhjal, siis kriisiaeg võib nõuda teistsuguseid reegleid. See innustas Ühendkuningriigi valitsust pakkuma tasuta kolme kuu D-vitamiini varu Covid-19 kõrge riskiga inimestele.

Samuti soovitatakse, et kõik võtaksid sügis- ja talvekuudel luude ja lihaste tervise säilitamiseks D-vitamiini toidulisandeid. Seda soovitavad ka Eesti spetsialistid — mida peaksid kõik meie elanikud järgima. Olenevalt vanusest piisab 10-20 mikrogrammist päevas ja üledoseerimist peab vältima.

Kuigi kindlat seost D-vitamiini ja koroonaviiruse vahel ei ole tuvastatud, kutsuvad teadlased inimesi käituma vastutustundlikult ja valitsust rahastama uusi uuringuid. Seda ei saa öelda ühe Ühendkuningriigi parlamendiliikme kohta, kes säutsus Lanceti serveris, et D-vitamiin toidulisand vähendab intensiivravi vajadust 80 protsenti ja surmasid 60 protsenti. See valeinfot sisaldav säuts eemaldati kiiresti.

Ketodieet kahe teraga mõõk?

Viimasel ajal on järjest suurenenud huvi ketodieedi kliinilise kasutamise vastu, eriti raske rasvumise ja sellega seotud metaboolsete tüsistuste korral. Ketodieedile on ka Covid-19 ravimise või ennetamise kontekstis tähelepanu pööratud, kuna selle dieedi abil on võimalik mitte ainult kehakaalu vähendada, vaid ka leevendada rasvumisega seotud haigusi (diabeet, südamehaigused), mis on koroona riskifaktorid.

Ketogeenne (või keto) dieet loodi algselt 1920. aastatel USA-s epilepsia raviks. Alates 1990-ndatest on ketodieeti kasutatud kaalulangetamiseks. Ketodieet piirab süsivesikute tarbimist ning suurendab järsult rasvade tarbimist. Energiast peaksid rasvad katma 70 protsenti, valgud 20 ja süsivesikud ainult 10 protsenti. Süsivesikute tarbimise vähendamine viib keha metaboolsesse seisundisse, kus toidust ja kehast pärinev rasv oksüdeeritakse energia saamiseks, kehakaal langeb. Praktikas tähendab see näiteks, et kui hommikusöögiks on tavaliselt kaerahelbepuder marjadega, siis ketodieedi puhul praetud peekon munadega ja avokaado.

Mõned uuringud on viidanud sellele, et ketodieet võib vähendada põletikku ja tugevdada immuunsüsteemi. Siiski ei maksa unustada, et ketodieet võib põhjustada madalat vererõhku, neerukive, kõhukinnisust, toitainete puudust, peavalu, iiveldust ja suurenenud südamehaiguste riski. Praegu pole tõendeid selle kohta, et ketodieedi järgimine võiks aidata tervel inimesel ennetada või ravida Covid-19 haigestumist.

Toidulisanditest on lisaks D-vitamiinile pakkunud Covid-19 ennetamise kontekstis rohkem avalikku huvi veel vitamiin C, tsink ning seleen.

Jättes kõrvale vaktsineerimise, on koroonaviiruse Covid-19 pandeemia korral eriti oluline mõista, et ükski toidulisand ega dieet peale füüsilise distantseerimise, maski kandmine ja korraliku hügieenipraktika ei saa Covid-19 eest kaitsta.