Järjest nooremate probleem: kuidas annab märku varane kuulmislangus?
Aina sagedamini pöörduvad vastuvõttudele lisaks seenioritele ka nende lapselapsed, kes kurdavad kuulmishäirete ja kõrvavile üle. Kui osa kuulmislanguse põhjuseid ja tüüpe, sealhulgas vanaduskuulmisnõrkus, on suuremal määral vältimatud, siis mürast tingitud kuulmiskahjustus on täielikult ennetatav, kirjutab Ida-Tallinna Keskhaigla kõrva-nina-kurguarst dr Maret Lepplaan.
WHO prognooside järgi kannatab 2050. aastaks iga neljas elanik maailmas väiksema või suurema raskusastmega kuulmislanguse all. Nende hulka kuuluvad ka tänased noored, kes on selleks ajaks jõudnud täiskasvanuikka.
Püsiv kuulmiskahjustus on tekkinud umbes 14 protsendil noorukitest, kes on kuulanud pikalt muusikat MP3-mängijast, telefonist ja/või arvutist. Igapäevases kliinilises töös väljendub see selles, et aina sagedamini pöörduvad vastuvõttudele lisaks seenioritele ka nende lapselapsed – teismelised, kes kurdavad kuulmishäirete ja kõrvavile üle. Kui osa kuulmislanguse põhjuseid ja tüüpe, sealhulgas vanaduskuulmisnõrkus, on suuremal määral vältimatud, siis mürast tingitud kuulmiskahjustus on täielikult ennetatav.
Kuulmislangus võib alata hiilivalt, eraldades kuulmislangusega inimest tasapisi oma elukaaslasest, sõpradest, kolleegidest. Lemmiksaadete vaatamine ei ole enam nauditav, sest see nõuab liiga palju energiat, väsitab. Sõprade naljade püant ei ole enam kuuldav. Lihtsam on kaasa naerda nalja mõistmata. Kuulmislangusega inimene võib kuulda selgelt artikuleeriva telesaatejuhi kõnet, aga samas jääb lapselapse kiire jutuvadin selgusetuks. Kas kuulmislangus võibki olla nii salakalav? Lähedased võivad arvata, et kuulmislangusega inimene kuulab juttu valivalt ja on n-ö sõnakuulmatu.
Kuulmislangus ongi hiiliv ja salakaval, nähtamatu, valutu. Enne kui kuulmislangusega inimene ise mõistab kuulmishäire ulatust, on see teda perest ja lähedastest teatud määral eraldanud. Mida varasem on sekkumine, seda suurem on tõenäosus, et kuulmishäirete mõju igapäevaelule on võimalikult väike. See sama põhimõte kehtib ka dementsete kuulmislangusega inimeste hulgas. Me suudame dementsuse süvenemist aeglustada, kui kuulmishäiretega dementne inimene saab adekvaatset abi kuulmisabivahenditest. Dementsuse alguse edasilükkamine ühe aasta võrra vähendab selle ülemaailmset levimust 10 protsendi võrra aastal 2050. Õigeaegsel korrektsel kuulmisnõustamisel ja rehabilitatsioonil on hindamatu väärtus.
Meie loosung on endiselt: «õigus kuulda igas eas ja olla aktiivne vestluspartner».
Kui teil või lähedasel on kuulmishäired, siis soovitame minna esialgu perearstile, kes võtab esmase anamneesi ning hindab vaikummistust ja kõrvapõletiku võimalust. Edasi suunatakse patsient kõrva-nina-kurguarsti (KNK-arsti) vastuvõtule. KNK-arst teeb kindlaks kuulmislanguse võimaliku põhjuse ja määra ning otsustab edasise ravikäsitluse.
Nagu juba mainitud, siis kõige paremaid tulemusi annab varajane kuulmiskahjustuse kompenseerimine. Kuulmishäiretega inimene peab juba esimeste kuulmisega seotud probleemide korral abi otsima. Ei tasu oodata, et kuulmislangus läheb ise üle.
Tänapäeva kuuldeaparaatide tehnoloogia võimaldab jäljendada aina paremini loomulikku kahe kõrvaga kuulmist. Aparaadid on digitaalsed, töötlevad heli automaatselt, muudavad seadeid sujuvalt vastavalt ümbritsevale helikeskkonnale ja püüavad kõne võimalikult selgeks teha.
Kuulmisabivahendite valik tänapäeval on suur ja valikut võib olla keeruline langetada. See on ka põhjus, miks soovitame sobivat aparaati valida koos koolitatud spetsialistiga.
Kuulmisabivahend valitakse inimesele individuaalselt kuulmislanguse määra ja tüübi järgi, arvestades inimese vajadusi ja võimalikke kuuldeaparaadi kandmisega seotud piiranguid. Kuulmisabivahendi valiku soovitame teha kaalutletult. Ma ei soovita osta esimest ettejuhtuvat pakutavat aparaati või tellida internetipoest või kataloogist. Kuulmisabivahendit peaksid aitama valida koolitatud õed.
Hoiame ja kaitseme kuulmist ning hoolime endast ja teistest.
Artikkel ilmus esimest korda 8. märts 2021.