Covid-19 vaktsiini kõrvalnähud: 82-aastane naine minestas ja sattus autoõnnetusse

Koroonaviiruse vastu vaktsineerimine võib põhjustada halba enesetunnet. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Eelmisel nädalal teatati ravimiameti andmeil neljast Comirnaty ja kuuest AstraZeneca vaktsiiniga seotud tõsisest reaktsioonist. 

Comirnaty kohta saadeti eelmisel nädalal 59 teatist. 75 protsenti teatistest on teise annuse, 15 protsenti esimese annuse ja 10 protsenti mõlema annuse järgselt tekkinud reaktsioonide kohta. Teadaolevalt tekib mRNA vaktsiinide kasutamisel teise annuse järgselt kaebusi veidi rohkem ja need võivad olla tugevamad.

Tõsiseid (ravi vajanud) reaktsioone kirjeldati neljas teatises:

• 82-aastasel naisel tekkisid teise vaktsiinidoosi järgselt tavapärased kõrvaltoimed iiveldus, peavalu, külmavärinad), mistõttu patsient minestas ja sattus autoõnnetusse; patsient paranes, haiglaravi ei vajanud.
• 77-aastasel naisel tekkis kaks tundi pärast teist vaktsiinidoosi südame rütmihäire, mis vajas ravi; patsient paranes.
• Kaks inimest (alla 65-aastased) haigestusid sümptomaatilisse (kuid mitte haiglaravi vajavasse) Covid-19 haigusesse vastavalt 2,5 nädalat ja üks kuu pärast teist vaktsiiniannust.

Üle 70-aastastel teatatud kõrvaltoimed lisaks kahele eelnimetatule: teatistes kirjeldati palavikku, tasakaaluhäiret ja minestamistunnet, pearinglust, nõrkust, süstekoha reaktsioone, kõhulahtisust, iiveldust. 

Moderna vaktsiini tõttu saadeti eelmisel nädalal ravimiametile seitse teatist. 58 protsenti teatistest on teise annuse, 28 protsenti esimese annuse 14 protsenti mõlema annuse järgselt tekkinud reaktsioonide kohta. Teadaolevalt tekib mRNA vaktsiinide kasutamisel teise annuse järgselt kaebusi veidi rohkem ja need võivad olla tugevamad.

Teatistes kirjeldati mittetõsiseid reaktsioone: süstekoha reaktsioonid, palavik ja külmavärinad, peavalu jm valud (sh lihas-, liiges- või luuvalu, silmade, naha valu, silmade valu, valu südame piirkonnas), nõrkus, väsimus, halb enesetunne. Süstekoha reaktsioonid kestis ühel juhul üle kahe nädala.

AstraZeneca vaktsiini kohta saadeti eelmisel nädalal ravimiametile 510 teatist.

Tõsiseid (ravi vajanud) reaktsioone kirjeldati kuues teatises:

• 47-aastasel naisel tekkis vaktsiinidoosi järgselt stressireaktsioon (halb eneseunne, nõrkus ja minestamistunne, lihasspasmid), mille raviks sai diasepaami ja nuuskpiiritust; patsient paranes, haiglaravi ei vajanud.
• 38-aastane naine vajas kõhuvalu ja korduva oksendamise tõttu ravimit; patsient paranes, haiglaravi ei vajanud.
• 46-aastasel naisel tekkis  stressireaktsioon ja kõrvaltoimed (vererõhu tõus, lihasvalu, nõrkus, peavalu, palavik, õhupuudus, pearinglus), sai raviks vererõhualandajat ja paranes kiirelt; haiglaravi ei vajanud.
• 29-aastasel epilepsiaravimeid kasutaval mehel tekkis vaktsineerimisele järgneval päeval krambihood palaviku, peavalu ja lihasvalu foonil. Ta paranes haiglaravita.
• 24-aastasel mehel tekkisid vaktsineerimise järgselt peavalu, kõhuvalu, iiveldus ja oksendamine, mille tõttu vajas ühe päevast haiglaravi, patsient paranes.
• Lisaks teatati 31-aastase mehe surmajuhtumist, kellel tekkis haiglaravi vajanud terviserike 10 päeva pärast vaktsineerimist ja kes suri viiendal haiglaravi päeval. Ravimiamet hindab võimalikku seost vaktsiini ja surmani viinud terviserikke vahel. Täna ei saa veel seost kinnitada ega ümber lükata.

Ülejäänud teatistes kirjeldati mittetõsiseid reaktsioone, peamiselt: palavik ja külmavärinad või kuumahood, peavalu jm valud (sh kõhu-, lihas-, liiges- või luuvalu), süstekoha reaktsioonid, iiveldus ja oksendamine, halb enesetunne, jõuetus, nõrkus, unehäired, tasakaaluhäired, minestamistunne, tasakaaluhäired ja minestamine, kerge köha ja kurguvalu, menstruaaltsükli häired. Üldjuhul kestsid nähud kaks-kolm päeva, väga üksikutel juhtudel mõni päev kauem.