Haigekassa maksis mullu inimestele haigushüvitisena ligi 200 miljonit eurot

Mullu tasustas haigekassa eriolukorra ajal ka esimest, teist ja kolmandat haiguspäeva, mida tavapäraselt haigekassal õigus hüvitada ei ole. Foto: Arvo Meeks / LEPM

Eelmisel aastal võtsid Eesti inimesed 5,4 miljoniks päevaks haigus- või hoolduslehe, kõikide rahaliste hüvitistena maksis haigekassa mullu tööl käivate inimeste kontodele kokku 192 miljonit eurot.

Eelmisel aastal hüvitati haiguslehti 24 miljoni euro eest rohkem kui 2019. aastal. Oma mõju andsid sellesse numbrisse koroonaviiruse esimese laine ajal võetud lehed ning samal perioodil ka haiguslehtede esimese kolme päeva hüvitamine.

Haigekassa finantsosakonna juhataja Riho Peek ütles, et mullu tasustas haigekassa eriolukorra ajal ka esimest, teist ja kolmandat haiguspäeva, mida tavapäraselt haigekassal õigus hüvitada ei ole. «See tõi kaasa ka märtsi keskpaigast kuni mai keskpaigani lisakulu, milleks riik eraldas meile riigieelarvest ka seitse miljonit eurot, mis täies mahus ka ära kulus,» lausus Peek. 

Kokku võeti märtsist-maini kestnud eriolukorra ajal ligikaudu 55 000 haigus- või hoolduslehte rohkem kui tavaliselt samal ajal. Aasta lõpu seisuga oli võrreldes 2019. aastaga võetud kokku 65 000 haigus- või hoolduslehte rohkem. «Aasta teine pool nii märgatavat tõusu ei toonud, sest sügiseks oldi juba seal, kus võimalik, kodukontoriga harjunud ja näiteks paljud töötajad said kasutada kaugtöö võimalust või ka eneseisolatsioonis olles siiski tööd teha,» selgitas finantsosakonna juht.

Aasta jooksul kasvas ka haiguslehti võtnud inimeste arv tervikuna. Kui 2019. aastal vajas haiguslehti 133 000 inimest, siis 2020. aastal kasutas haigushüvitisi 167 000 inimest. Seetõttu kasvas ka hüvitiste kogusumma, mis 2019. aastal oli 81 miljonit ning mullu 105 miljonit eurot. «Siiski saame öelda, et kuigi kokkuvõttes kasvas hüvitatud lehtede summa, olid mullu haiguslehed veidikene lühemad, keskmiselt 12,7 päeva. 2019. aastal oli see näitaja 13,1,» mainis Peek. Teisalt on hoolduslehtede ehk peamiselt haige lapsega kodus olemiseks ja tema ravimiseks võetud lehtede pikkus ühe päeva võrra kasvanud.

Kasvanud on ka haigus- või hoolduslehtede eest saadav summa, mullu keskmiselt 10%. «Kuna 2019. aastat iseloomustas ligikaudu 7% palgakasv ning töövõimetuslehtede hüvitisi arvestame eelmise kalendriaasta tulult, jõudis 2019. aasta palgakasv hüvitistesse aasta hiljem ehk mullu,» selgitas Peek. Hoolduslehti hüvitas haigekassa 2020. aastal 27 miljoni euro ulatuses.

Kui reeglina on haigekassa makstavad hüvitised seotud kas tööõnnetuse, enda või lapse haigestumisega, on sünnitushüvitis selline hüvitis, mida haigekassa maksab rõõmsate sündmuste ehk lapseootuse puhul. «Siiski peame nentima, et just selle hüvitise saajate arv kahanes mullu ligi tuhande võrra ja sellest on kahju, et pisikesi ilmakodanikke nii vähe sünnib,» avaldas Peek.

Mullu oli 10 000 sünnitushüvitise saajat, kellele haigekassa maksis 55 miljonit eurot. Keskmine summa, mida haigekassa tulevasele emale nelja kuu ehk sünnituslehe eest maksis, oli eelmisel aastal ligikaudu 5500 eurot.