Naistearst selgitab, kas HPV vastu tasub veel täiskasvanuna vaktsineerida

Papilloomviirus (HPV). Illustratsioon Foto: Shutterstock

Igal aastal diagnoositakse Eestis ligikaudu 150 munasarjavähi ja 170 emakakaelavähi esmajuhtu. Kui ohtlik on üks või teine vähivorm naisele, sõltub sellest, millises staadiumis on haigus diagnoositud. Varase avastamise korral on väga suur tõenäosus, et raviga täielikult paraneb.

Qvalitas Arstikeskuse günekoloog dr Katrin Seidelberg tuletab meelde, et kuna kõik günekoloogilised vähid kulgevad algstaadiumides ilma kaebusteta, siis on oluline pöörduda günekoloogi poole regulaarselt günekoloogiliseks läbivaatuseks. Soovitatav on külastada naistearsti kord aastas ja kaebuste puhul pöörduda esimesel võimalusel.

Sõeluuringud aitavad emakakaelavähki varakult avastada

Emakakaelavähist, selle sõeluuringust ja ka HPV vastasest vaktsineerimisest on räägitud seoses vaktsineerimisega viimastel aastatel rohkem. Dr Seidelbergi sõnul on naiste teadlikkus sellel teemal suurem, kuna günekoloogilise läbivaatuse käigus tehakse regulaarselt ka PAP testi. PAP testiga hinnatakse emakakaela rakke ja nii on võimalik juba varakult avastada vähieelseid muutusi emakakaelas. Kui PAP test on olnud korras, siis toimub edasine testimine kolmeaastase intervalliga. Patoloogilise PAP testi korral selgitatakse välja, milline on emakakaela vähieelne muutus ehk düsplaasia.

Sõltuvalt düsplaasia raskusastmest toimub edasine jälgimis- ja ravitaktika. Raske emakakaela düsplaasia korral, kui risk emakakaelavähi tekkeks on suur, teostatakse konisatsioon. Selle operatsiooni käigus eemaldatakse emakakaelalt düsplaasiast haaratud piirkond ja tänu sellele hoitakse ära edasine emakakaelavähi areng.

Kui siiani on emakakaelavähi sõeluuringu testina kasutatud eelnevalt mainitud PAP testi, siis alates sellest aastast on sõeluuringu testiks kõrge riski HPV test. Inimese papilloomiviiruse (HPV) kõrge riski tüved põhjustavad emakakaela vähki ja seega on viirus kõige olulisem riskifaktor emakakaela vähi tekkes. Ilma kõrge riski HPV tüvede esinemiseta ei saa tekkida emakakaelavähk. Nakatumine HPV-ga toimub suguliselt teel, kui üks partneritest kannab viirust. Enamik inimestest nakatub elu jooksul korduvalt mõne kõrge riski HPV-ga, kuid tänu immuunsüsteemile saavad ise viirusest vabaks. Kui naine jääb pikkadeks aastateks viirusekandjaks, on võimalik emakakaela vähieelsete muutuste ja vähi teke.

«Siiski tuleb meeles pidada, et emakakaelavähi sõeluuring ei saa välistada teisi vähivorme ega ka teisi günekoloogilisi haigusi, mistõttu regulaarne günekoloogiline läbivaatus kord aastas on vajalik. Läbivaatuse käigus, mille juurde kuulub ka ultraheli uuring, on võimalik avastada teisi günekoloogilisi haigusi, vähieelseid muutusi ja vähki» selgitas günekoloog.  

Teise levinud vähivormi — rinnavähki haigestumise vältimiseks on oluline regulaarne enesekontroll ja vähimagi kahtluse puhul pöördumine spetsialisti poole. Võib pöörduda otse rinna tervise kabinetti konsultatsiooniks ja uuringuks, kuid ka oma naistearsti või perearsti kaudu, kes suunab juba edasi uuringule.

Eriti hoolsalt peavad naistearsti sõnul ennast jälgima ja uuringutel käima need naised, kelle suguvõsas on esinenud rinnavähki, sest üheks peamiseks riskifaktoriks on pärilik eelsoodumus.

HPV vaktsiin kaitseb ka vähiriski vastu

Osade günekoloogiliste vähkide puhul pakub tänapäeval kaitset vaktsineerimine. Võimalus on vaktsineerida HPV vastu. Kõrge riski HPV tüved ei põhjusta ainult emakakaelavähki, vaid günekoloogilistest vähkidest ka tupe- ja häbemevähki. Tänapäeval on võimalik vaktsineerida kõrge riski HPV tüvede ja kondüloome, ehk genitaaltüükaid, põhjustavate HPV tüvede vastu. Esimesed vaktsineerimised Eestis tehti 2007. aastal. Nüüd on HPV vastu vaktsineerimine riiklikus immuniseerimiskavas ja koolides on võimalik vaktsineerida 12-aastastel tüdrukutel. Vaktsineerimine on kõige tõhusam enne suguelu algust, kui pole veel toimunud HPV-ga nakatumist.

Dr Seidelbergi sõnul on väga soovitatav vaktsineerida kõikidel noortel naistel, kes ei ole vaktsineeritud riikliku programmi kaudu. «Millise vanuseni võib vaktsineerida, selleks kindalt piiri ei ole, kuid mida varem vaktsineerida, seda parem on immuunvastus. Mida varem naine vaktsineerib, seda varem on tal kaitse HPV vastu,» selgitas ta.

Kui on juba diagnoositud mõni HPV kõrge riski tüüp, on vaktsineerimine samuti väga soovitatav, sest alati on võimalus uuesti nakatuda, kui partner kannab viirust. Ka need naised, kellel on düsplaasia ravitud, saavad vaktsineerides kaitse uuesti HPV-ga nakatumise ja võimaliku düsplaasia kordumise eest.

Günekoloogiliste vähivormide hulka kuuluvad emaka-, emakakaela-, munasarja-, munajuha-, tupe- ja häbeme- ehk vulvavähk. Kõige sagedasem naistel esinevatest vähkidest on rinnavähk. Aastas diagnoositakse sama palju rinnavähki kui kõiki günekoloogilisi vähke kokku. Günekoloogilistest vähivormidest esineb kõige sagedamini emakakaela- ja munasarjavähki.

Emakakaelavähi ja rinnavähi sõeluuringutel on oluline roll haigestumisse ennetamisel. Sõeluuringu eesmärk on võimalikult palju naisi testida ja Eesti haigekassa poolt korraldatud sõeluuringusse.

Emakakaelavähi sõeluuringusse kutsutakse 30-65 aastaseid naisi 5 aastase intervalliga sünniaastate kaupa. Sellel aastal kutsutakse sõeluuringusse 1956, 1961, 1966, 1971, 1976, 1981, 1986 ja 1991 aastal sündinud naised. Mammograafiasse kutsutakse sellel aastal naisi sünniaastatega 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967, 1969 ja 1971.