Vaata, kuidas on aastate jooksul muutunud tervishoiukulutuste kasv

Palavik. Foto: Shutterstock

Tervise arengu instituut (TAI) avaldas ülevaate aastate 2003–2019 tervishoiukuludest. Selle aja jooksul on vähenenud haiglaravi ja ravimite kulude osatähtsus tervishoiukuludes ning suurenenud ambulatoorse arstiabi, sealhulgas hambaravi, ja tugiteenuste (kiirabi, eraldiseisvate radioloogiliste ja laboriuuringute) kulude osatähtsus.

Seejuures ei tulene muutus haiglaravi või ravimikulude vähenemisest, vaid sellest, et teiste teenuste kulud on kasvanud kiiremini.

Rahastamismudelite järgi on aastate jooksul avaliku sektori osatähtsus tervishoiukuludes langenud (2003. aastal 77%, 2019. aastal 75%), seevastu leibkondade omaosalus ehk inimeste endi kanda jäänud tervishoiukulud on suurenenud (2003. aastal 21%, 2019. aastal 24%).

Peamised leibkondade kulud 2019. aastal olid hambaravile (28%), retseptiravimitele (18%) ning pikaajalisele õendus- ja hooldusabile (18%). käsimüügiravimitele 14%. 2003. aastal olid suurimad kulud retseptiravimitele ja käsimüügiravimitele, mõlemad 29%. Samas hambaravi ning pikaajaliste õendus- ja hooldusteenuste kulutuste osatähtsus oli 2003. aastal tunduvalt väiksem. 

Avaliku sektori tervishoiukuludest moodustasid 58% aktiivraviteenused, sealhulgas kulutati 28% haiglaravile, 4% päevaravile ja 26% ambulatoorsele ravile. Järgmised suuremad kulutuste rühmad avaliku sektori jaoks olid tervishoiu tugiteenused 15% ja meditsiinitooted 13%.

Olulisemaid fakte 2003. ja 2019. aastate kohta:

2019. aastal investeeriti Eestis iga inimese tervisesse 1429 eurot ehk iga inimene kasutas aastas keskmiselt rahalises väljenduses nii palju tervishoiuteenuseid. Sellest 301 eurot kulus haiglaravile ja retseptiravimitele 176 eurot. Võrdluseks, 2003. aastal kasutati inimese kohta 309 eurot, sellest 85 eurot haiglaravile ja 50 eurot retseptiravimitele. Seejuures tuleb arvesse võtta, et kui jooksevhindades oli tervishoiukulude kasv võrreldes 2003. aastaga 4,5 korda, siis püsivhindades, mis võtab arvesse inflatsiooni mõju, on tervishoiukulud suurenenud 1,4 korda.

Leibkondade tervishoiukulude jagunemine teenuste järgi 2003. ja 2019. aastal. Foto: TAI

Võrreldes 2019. aastat 2003. aastaga, on kõige kiirem kulutuste kasv olnud pikaajalise õendus- ja hooldusabi teenuste osas. Selle üheks põhjuseks on väga madal kulude baastase aastal 2003 (32 senti inimese kohta), lisaks selgitavad tõusu tehtud täiendused aastate 2017–2019 arvepidamises, kuhu on lisatud rohkem teenuseid kui varasematel aastatel. 

Tervishoiukulude andmed rahastamismudelite, rahastamisallikate, teenuste ja teenuseosutajate järgi on avaldatud TAI tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis, visualiseeritud andmeid näeb Tableu keskkonnast.

Värske analüüs on kättesaadav TAI veebilehelt.