:format(webp)/nginx/o/2020/03/30/13033214t1h57ad.jpg)
Eesnäärmeprobleemidega on väga oluline pöörduda kohe arsti poole, sest kui haigusi õigel hetkel ei avastata, võivad Tartu Ülikooli kliinikumi meestekliiniku juhi, androloog- uroloog Margus Punabi sõnul tekkida urineerimishäired ja isegi seksuaalfunktsiooni langus.
Tartu ülikooli androloogiaprofessor Punab sõnab, et enamasti elu teises pooles avalduvatele eesnäärmeprobleemidele pannakse sageli alus juba noores eas. «Meil on harjumus vaadata eesnäärmehaigusi ainult vanemaid inimesi puudutava probleemina. Tegelikult saavad need sageli alguse juba noores eas. Üks olulisemaid tegureid on seksuaalhügieen. Mida vähem on suguhaigusi ja läbi põetud muid sugutrakti põletikke, seda väiksem on hilisem risk eesnäärme haigustesse haigestuda.»
Arst märgib, et eesnäärmega on seotud kolm haigust: eesnäärmepõletik, eesnäärme healoomuline suurenemine ja eesnäärmevähk. «Kaks viimast omavahel seotud ei ole, aga eesnäärmepõletik on just see haigus, mis soodustab hilisemas elus nii eesnäärme suurenemist kui ka eesnäärmevähi teket.»
Kui sugutraktis esineb kaebusi, siis soovitab Punab kindlasti arsti poole pöörduda, et näha, mis võib põhjuseks olla. «Olgu need probleemid siis eesnahapõletikud, kusitipõletikud, kusemishäired, ebamugavustunded alakehas, vaagna piirkonnas, suguelundites või ka seksuaalpartneri korduvad või seksiga ägestuvad kuse-suguelundite põletikud,» ütleb androloog-uroloog.
Punabi sõnutsi ei ole noorematel meestel vaja kord aastas eesnäärmekontrollis käia. «Kõige tähtsam on, et inimesed pöörduksid arsti poole, kui probleem on tekkinud või olnud riskikäitumise episood. Kui rääkida meeste üldisest soospetsiifilise tervise kontrollist, siis võiks esimene kontroll olla meestel juba puberteedieas, soovitavalt 16- kuni 19-aastaselt. Eesnäärmele peaks esimese põhjaliku uuringu tegema 35- kuni 40-aastaselt. Sealt edasi peaksid üle 40-aastased käima regulaarselt kontrollis enamasti nelja-viie aasta tagant. Tihedamini vajavad kontrolli need mehed, kellel oleme esmastes uuringutes tuvastanud riskitegurid.»
Riskirühma kuuluvad arsti sõnul näiteks need, kelle lähisugulastel on olnud eesnäärmevähk või on perekonnas esinenud rinnavähk. «Umbes kaheksa kuni kümme protsenti eesnäärmevähke on tugeva perekondliku eelsoodumusega. Need inimesed peaksid eesnäärme kontrolli alustama kindlasti suhteliselt varakult, hiljemalt 40. eluaastal. Näiteks eile oli mul vastuvõtus üks 30. eluaastate lõpus olev mees, kellel on kaks lähisugulast eesnäärmevähiga. Kuigi tema tänased näitajad olid head, siis teda jälgime me tavalise nelja aasta asemel kahe aastase ajavahemikuga.»
Punabi sõnul suurendab punase liha söömine eesnäärmehaiguste riski. «Näiteks Jaapanis on oluliselt vähem eesnäärmevähki haigestujaid, esineb ka vähem muid eesnäärmehaigusi, sest nad tarbivad taimset toitu rohkem. Taimset toitu süües on eesnäärmeprobleemide risk väiksem, kuid pole kindlasti olematu. Hoides oma kehaehitust ja toitumist korras, siis on riskid kõigi haiguste suhtes väiksemad.»
Eesnäärmehaigused kulgevad sageli aastaid oluliste vaevusteta või tekitavad vaid nõrka ebamugavustunnet vaagnapiirkonnas. Noorematel meestel võivad vahel olla esimesteks haigusnähtudeks näiteks hoopis seksuaalhäired – erektsioonihäire või varane seemnepurse. Kontrolli jõudes selgub sageli, et probleemide taga on tõsine juba aastaid kestnud eesnäärmepõletik.»
Enamasti mehe 40. ja 50. eluaastates algav eesnäärme healoomuline suurenemine on arsti sõnul loomulik. «Samas kiirendab just varem tähelepanuta jäänud eesnäärmepõletik suurenemise protsessi. Lisaks võimendab see eesnäärmehaigustest tingitud kaebusi: kusemise sagenemine, kusejoa nõrgenemine, kusemistakistuse ja -pakitsust, laiemalt vaagna ja suguelundite piirkonna valu ning ebamugavustunne.»
Punab ütles, et tänaseks on peaaegu kõigi meestehaiguste jaoks olemas küllalt head ravimid. «Eesnäärmepõletik on kenasti ravitav, kuid võib eesnäärme ehituslike eripärade ja suhteliselt madala verevarustuse tõttu võtta palju vaeva ja aega. Eesnääre on mehe kuse-sugutrakti kaitseorgan ja kui arsti poole pöördutakse hilja (kui kaitsebarjäärid on juba läbi murtud ja organ oluliselt kahjustunud), võib raviprotsess olla üsna pikk.»
Arst rõhutab, et eesnäärme healoomuline suurenemine on loomulik vanusega kaasas käiv protsess. «Kui sellega seoses tekivad kusemishäired, siis nende leevendamiseks on meil hästi toimivad ravimid kenasti olemas. Eesnäärmevähi puhul on kõige olulisem see õigeaegselt tuvastada. Enamik eesnäärmevähi juhtudest on tuvastatavad verest määratava PSA testi kõrgenenud väärtuste alusel. Siiski on ka vähijuhte, mis on leitavad vaid eesnäärme täpsemate uuringutega. Õigeaegsel avastamisel on eesnäärmevähk tänaseks muutunud krooniliseks haiguseks, mitte elu ohustavateks tõveks.»
:format(webp)/nginx/o/2020/12/21/13541465t1h512f.jpg)