«Algklassilastel on rohkem kukkumisi, eks nad jooksevad ka rohkem ringi. Mõnel valutab pea, mõni kurdab väsimust. Mida suuremad õpilased, seda keerulisemad mured. Alates põhikoolist domineerivad juba vaimse tervise probleemid — üksindustunne, madal enesehinnang, erinevad hirmud,» loetleb kooliõde.
Orgusaare juures käis näiteks üks tüdruk, kes ei julgenud kodus üksi magama jääda, kuskilt oli tulnud hirm, et keegi tuleb trepist üles ja hiilib tema tuppa. «Pole mingit mõtet hakata lapsele rääkima, et maja uks on lukus ja selliseid olendeid pole olemas. Hirm ei olegi loogiline,» kinnitab ta. «Ma ütlesin lapsele hoopis, et proovime seda kolli koos meisterdada. Nii sai koll endale näo ja see polnudki enam nii jube kui abstraktne hirm. Siis tegime veel kollile pesa, kuhu ta saab igal õhtul magama minna, selle asemel, et laste juurde hiilida. Ja see toimis, lapse hirm muutus väiksemaks kuni lõpuks kadus.»
Orgusaare arvates on laste vaimne tervis väga suur murekoht. Kaebuste arv kasvab, aga järjekorrad spetsialistide juurde on pikad ja eravastuvõtud kallid. «Väga tõsine probleem,» kinnitab kooliõde-kunstiterapeut. «Just siia valdkonda tuleks riigil suunata raha, sest on näha — vaimsete probleemidega lapsi ja noori on rohkem kui kunagi varem. Kui ma 30 aastat tagasi meditsiinikoolis õppisin, käisin psühhoneuroloogia haiglas praktikal. Sel ajal olid seal patsientideks peamiselt vanemaealised ja keskeas inimesed. Kunstiteraapia õpingute ajal külastasime sama haiglat uuesti ja ma nägin, et nüüd oli seal väga palju noori,» nendib Orgusaar.