«Olen viimasel ajal mõelnud, et Covid-osakonnas töötamine võib hakata pikapeale põletama küll. Sest see, millega me osakonnas tegeleme, on justkui tulekahju kustutamine. Me likvideerime tagajärgi – mida oleks saanud ilmselt ära hoida kas rangemate piirangutega või inimeste enda käitumisega,» tõdes Tartu ülikooli kliinikumi Covid-19 osakonda appi läinud arstitudeng Kadri-Ann Parmas ajakirjas Universitas Tartuensis.
Covid osakonda appi läinud arstitudeng: see on nagu tulekahju kustutamine (2)
Patsientide haiglasse jõudmine võtab Parmase sõnul aega – päevast, mil tekivad sümptomid, kuni päevani, mil jõuab haiglasse, võib aega kuluda üks kuni kaks nädalat. «Saame alles paari nädala pärast sotti, mis hakkab haiglates toimuma,» märkis ta veebruari lõpus intervjuud andes.
«Ma arvan, et meid ei murra ka suurem patsientide arv. Anname ikka endast parima,» kinnitas Parmas.
Arstitudeng oli valves vabariigi aastapäeva õhtul. «Olin nädal aega tegelenud ühe vanema patsiendiga, kellega ei olnud võimalik kontakti saada, sest ta oli väga raskes seisundis. Kui ma aga 24. veebruari õhtul tööl olin, siis see patsient rääkis minuga. Me suhtlesime ja vahetasime mõtteid, nii palju kui sai. Ta tegi minuga koostööd – tegi kõik mida tarvis. Just selle patsiendi pealt nägin, et raskest seisust tervenemine on võimalik,» nentis Parmas.
Ta lisas, et koroonaviiruse tõsidusest ei pruugi enne aru saada, kui see pole ennast või lähedasi puudutanud.
«Nende inimestega, kes kahtlevad vaktsineerimises või kellel on ükskõik, tasuks rääkida. Olen haaranud ühe mõtte oma kardioloogia õppejõult Erik Salumilt. On ju kaks varianti: kas sa vaktsineerid, võitled selle viiruse vastu ja suure tõenäosusega saad kiiremini tavaelu juurde tagasi, või sa ei lase end vaktsineerida ega pea piirangutest kinni – vahet ei ole, kui vana sa oled, kui jääd haigeks, võid surra,» märkis Parmas.