Proviisor selgitab, milliseid vitamiine on vaja vastu kevadet

Iga inimene on sündinud endale omase immuunsüsteemiga, mis muutudes ja kohanedes saadab meid kogu elu, seega on väga oluline pakkuda kehale efektiivseks toimimiseks vajalikku algmaterjali. Foto: Shutterstock

Viimane aeg on hakata tähelepanu pöörama oma tervisele, sest suvised energiavarud on lõppenud ja pikk rusuv pime talv oma töö teinud.  Kuidas tervist hoida ning milliseid toidulisandeid organism vajab kevadele vastu minnes?

Tervisekäitumine hõlmab endas neid tegevusi, mida inimene saab ise enda heaolu ja tervise nimel ette võtta. Sinna kuuluvad ka igapäevased toimetused nagu söömine, magamine, liikumine.

Kvaliteetne uni annab kehale võimaluse taastuda, sel ajal toimub paljude rakkude intensiivsem produktsioon, sealhulgas vabanevad ka osakesed, mis aitavad tõrjuda kehale võõraid komponente. Täiskasvanud inimene vajab keskmiselt 7-9 tundi und.

Uneprobleemide tekkides on vaja muuta igapäevaseid rutiine ning hoida oma unehügieeni, näiteks vältida õhtul hilja ekraanide vaatamist, luua endale magamiseks pime, rahulik keskkond, vähendada kofeiinitarbimist.

Iga päev tuleks leida aega, et korragi väljas käia vastavalt oma võimetele. 

Värske õhk ning kehaline aktiivsus on levinud põhimõtted, mida tervisetöötajad aastast aastasse rõhutavad. Sellel on aga oma põhjus, sest lisaks muule, ergastub tänu värskes õhus liikumisele keha immuunrakkude tootmine. Lisaks mõjub päikesevalguse nägemine tujutõstvalt ning stressi maandavalt. 

Tuntud ütlusele «Terves kehas, terve vaim» kehtib ka vastupidine põhimõte – inimese vaimne seisund ja stressitase mõjutavad suurel määral ka füüsilist tervist ning eriti vastupanuvõimet haigustele. Talveaeg on paljudel periood, kus taolised probleemid sageli välja löövad ning praegune aasta on olnud paljudele veelgi katsumuste rohkem. Oluline on ise tajuda, mis hetkel enam üksi hakkama ei saa ning pöörduda professionaalide poole. Tuleb märgata oma lähedasi, nende käitumismustrite muutumist ning vajadusel võtta nendega ühendust, pakkudes neile sotsiaalset tuge. 

Toidulisandid on puuduse kompenseerimiseks

Iga inimene on sündinud endale omase immuunsüsteemiga, mis muutudes ja kohanedes saadab meid kogu elu, seega on väga oluline pakkuda oma kehale efektiivseks toimimiseks vajalikku algmaterjali. Lisaks piisavale liikumisele ning unele, on oluline roll ka mitmekesisel toitumisel, kus lisaks piisava hulga valkudele, rasvadele ja süsivesikutele on ka vajalik kogus vitamiine ning mineraalaineid. Isegi kui suvel ja sügisel süüa ohtralt värsket, siis vastu kevadet ei ole sellest enam midagi järgi, keha ei talleta endale enamasti varu. Selleks peaks aasta läbi olema mitmekesine toidulaud, kust ei puuduks värsked puu-, juur- ja köögiviljad. 

Toidulisandid on mõeldud teatud aine puuduse kompenseerimiseks. Tundes väsimust, loidust või muid sümptomeid, peaks konsulteerima arstiga, kes vereproovide ja konsultatsiooni abil oskab määrata just õige efektiivse abinõu.

Apteekri nõustamisel saab välja valida just õige preparaadi. 

D-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, mida peamiselt inimese nahk toodab päikese abil ise. D-vitamiini peafunktsioonideks on keha kaltsiumi- ja fosforitaseme ning ka immuunsüsteemi reguleerimine. Talvel päikesevalguse puudumisel hakkab veres D-vitamiini tase langema. Sageli sellest defitsiidi korrigeerimiseks ei piisa, vastavalt määratud vitamiinitasemele tuleks võtta juurde D-vitamiini õlikapsleid. 

C-vitamiin on vesilahustuv vitamiin, mida saab erinevatest puu- ja köögiviljadest, marjadest (must sõstar, astelpaju, maasikad, tsitruselised, brokkoli). Kehas on sellel vitamiinil antioksüdantne, rakke parandav ja immuunsüstemi toetav roll. Kui tundub, et toidulaud ei sisalda talvel piisavalt värsket, siis haiguste perioodil võib C-vitamiini lisaks võtta näiteks närimistabletina, sest vitamiin imendub hästi juba suu limaskestalt. 

Tsink on mineraalaine, mis sisaldub tera- ja kaunviljades, pähklites seemnetes. Tsink käitub immuunsuse regulaatorina, aidates toota immuunrakke ning sisaldub paljudes ensüümides. Tsingipuuduse korral immuunsüsteemi efektiivsus võõraste rakkude vastu võidelda väheneb.