Viljakas eas naistel võib esineda endometrioosi, mis võib rikkuda elukvaliteeti ja veerandil selle haigusega naistel võib esineda probleeme rasestumisega. See on vähe diagnoositud haigus, kuna paljudel juhtudel kaebusi ei ole.
Endometrioos võib põhjustada veerandile probleeme rasestumisega
Ida-Tallinna keskhaigla naistearsti dr Alevtina Kamneva sõnul on haiguse täpne levimus teadmata, kuid oletatakse, et umbes 2–10 protsenti viljakas eas naistest on endometrioosist mõjutatud. «See on krooniline haigus, mille puhul emaka limaskesta (endomeetriumi) sarnane kude paikneb kolletena väljaspool emakat. Sagedamini paiknevad need kolded munasarjades, emakas, emaka sidemetes, munajuhades, väikevaagna kõhukelme sisepinnal,» rääkis dr Kamneva.
Suuremal osal juhtudest ei ole endometrioos agressiivne haigus ja pea veerandikul endometrioosiga naistest kulgeb haigus täiesti kaebusteta.
Kolmveerandil juhtudel on peamine kaebus valu vaagnapiirkonnas, mis tekib ja tugevneb tsükliliselt — 1–2 päeva enne menstruatsiooni ning kestab tugevalt kogu menstruatsiooni vältel ja mõnel naisel ka paar päeva pärast menstruatsiooni. «Kui haigus kulgeb agressiivselt, lisandub koldeid ja liiteid, võib haigus muutuda väga tõsiseks ja naine peab iga päev kasutama tugevaid valuvaigisteid. See võib rikkuda elu totaalselt – ei saa lapsi, partnerlussuhted ei laabu, pikalt haiguslehel olemine ei aita töösuhteid hoida. Õnneks on selliseid raskeid juhtumeid üks protsent kõigist juhtumitest. Need ongi kõige raskemad juhud, mille raviks on enamasti vajalik kirurgiline sekkumine. Vahel on vajalik ka teiste kirurgide kaasamine, näiteks kui haiguskolded paiknevad sooles ja soole peab välja lõikama,» lisas dr Kamneva.
Tõsine mure on ka naistel, kes soovivad last saada, aga rasestumine kuidagi ei õnnestu. 25 protsendil endometrioosiga naistest esineb probleeme rasestumisega. Dr Kamneva sõnul on see seotud nii liidetega munajuhade ja munasarjade piirkonnas kui ka pideva põletikulise protsessiga. «Sageli on sel juhul vaja rasestumise õnnestumiseks viljatusravi.»
Nüüd teevad Eesti teadlased esimesi edusamme, et leida endometrioosi tekkepõhjusi, kuid seni neid veel ei teata. «Seni kõige levinum teooria ütleb, et emakaõõne limaskesta ehk endomeetriumi rakud satuvad kõhuõõnde näiteks menstruatsiooni ajal või emaka operatsiooni tagajärjel. Normaalses olukorras organism hävitab need rakud, kuid mõnel naisel hakkavad rakud mingil põhjusel kasvama ja toimima väljaspool emakat. Me ei tea, mis seda haigust aktiveerib,» selgitas Kamneva.
Endometrioosi ravitakse medikamentoosselt ja ka kirurgiliselt kogu maailmas, see pole uus haigus. Murekohaks on sügav endometrioos, kui kasvaja kolded on jõudnud sügavale elunditesse ja põhjustavad tugevat kroonilist valu ja viljatust. «Sellisel juhul ainus efektiivne ravi on kirurgiline ja need on väga rasked operatsioonid,» lisas dr Kamneva.
Lugu ilmus esimest korda aastal 2021.