/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2020/07/01/13182704t1h1d79.jpg)
Miks on Covid-19 haiged suuremas tromboosiohus? Teadlaste sõnul näib koroonaviirus stimuleerivat verehüübeid põhjustavate eriliste antikehade tootmist.
Vaatlusandmed näitavad, et 7-39 protsendil mehaanilist ventilatsiooni vajavatest Covid-19 nakkusega patsientidest on äge kopsuemboolia ehk tromboos kopsudes, kirjutab Ameerika hematoloogiaühing.
Üks Covid-19 ohtudest on haiguse kalduvus soodustada verehüübeid kogu kehas. USA uuringu kohaselt ründavad Covid-19 haigete antifosfolipiidsed «autoantikehad» inimese rakke nii, et soodustavad verehüüvete teket.
Autoantikehad on tavaliselt autoimmuunhaiguste puhul moodustuvad antikehad, mis ründavad organismi enda rakulisi komponente.
Ajakirjas Science Translational Medicine avaldatud uuringus avastasid teadlased need autoantikehad umbes pooltel Covid-19-ga hospitaliseeritud patsientidest.
Enne Covid-19 pandeemiat täheldati neid autoantikehi tavaliselt inimestel, kellel on autoimmuunne häire, mida nimetatakse antifosfolipiidide sündroomiks või APS-iks. See sündroom esineb umbes ühel inimesel 2000-st ja hoogustab patsientide arterites ja veenides ohtlike verehüüvete teket.
«Nüüd õpime, et autoantikehad võivad olla süüdi Covid-19 tüsistustes,» ütles uuringu kaasautor dr Yogen Kanthi, Michigani Frankeli südamekeskuse dotsent. «Neil võib olla roll vere hüübimise ja põletiku nõiaringis, mis muudab inimesed (kel on Covid-19), kes juba vaevlesid, veelgi haigemaks,» sõnas Kanthi väljaandes Live Science.
Uuringus analüüsisid teadlased vereproove 172 patsiendilt, kes hospitaliseeriti Covid-19 tõttu. 52 protsendi patsientide veres olid antifosfolipiidsed autoantikehad.
Veelgi enam, kui teadlased süstisid laboris verehüüvete uurimiseks hiirtele neid autoantikehi, täheldasid nad loomadel aktiivset vere hüübimist. «Mõned kõige halvemad hüübimisjuhud, mida oleme kunagi näinud,» ütles Kanthi.
Nii Covid-19 kui ka APS-i puhul on ebaselge, miks keha hüübimist põhjustavaid antikehi toodab. APS-i puhul arvavad teadlased, et haigus on põhjustatud inimese geneetika ja keskkonnaga koosmõjust – sealhulgas kokkupuutest teatud viirustega.
Teadlased leidsid ka seose autoantikehade taseme ja teise aine, mida nimetatakse neutrofiilseteks rakuvälisteks püünisteks», taseme vahel. Need on valgete vereliblede (tuntud kui neutrofiilid) vabanevad võrgulaadsed struktuurid, mis võivad viiruseid ja muid patogeene kinni hoida. Autorid oletavad, et autoantikehad ja «püünised» võivad verehüüvete tekitamisel «koos töötada».