/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/06/25/12298935t1h7ca6.jpg)
USA ja Hiina teadlased avastasid hiirte ajuproove uurides, et alkoholi jääksaaduseid ei lagunda ainult maks. Ilmnes, et ka üks ajus erituv ensüüm võib iseseisvalt napsijääke lõhustada, kirjutab Novaator.
UURING ⟩ Inimaju võib lagundada alkoholijääke ka maksa abita
Esmalt laguneb alkohol atseetaldehüüdiks, mis omakorda laguneb atsetaadiks, millest omakorda saab lõpuks süsihappegaas ja vesi.
Siiani arvasid teadlased, et atsetaataldehüüdi üleminek atsetaadiks leiab täielikult aset inimese maksas. Sealt liigub atsetaat läbi vere-ajubarjääri edasi närvisüsteemi, mis paneb inimese joobnult käituma.
USA ja Hiina uurimisrühm võttis luubi alla just atsetaataldehüüdi lagunemise atsetaadiks, mille eest vastutab geen ALDH2.
Nature Metabolism teadusajakirjas avaldatud uuringus vaatles teadlasrühm kolme inimaju ja 11 hiire aju proovi — neid huvitas, kus avaldub ALDH2 geen. Selgus, et alkoholi lagundamisega seotud geen ei avaldu pelgalt maksas. Uuritud kolmest inimajuproovist kahes avaldus ALDH2 ka väikeaju rakkudes, mis reguleerivad ajus leiduva vedeliku koostist, ning varustavad ajurakke ka toitainetega.