UURING ⟩ Karmid kasvatusmeetodid rikuvad lapse tuleviku (11)
18. veebruar 2023, 11:22
/nginx/o/2021/03/26/13698293t1ha935.jpg)
Kanadas tehti esimene pikemaajaline uuring, mis tuvastas seosed karmide vanemlike tavade, laste ärevuse ja nende ajuanatoomia vahel, kirjutab Medical Xpress.
Laste raputamine, löömine, nende peale vihastamine või karjumine on tava, mis on levinud paljude lapsevanemate seas terves maailmas. Laste karistamist, millele eelneb lapse ebasobiv käitumine, peetakse sotsiaalselt aktsepteeritavaks.
Montréali ülikooli ja CHU Sainte-Justine uurimiskeskuse doktor Sabrina Suffren koos Stanfordi ülikooli teadlastega viisid läbi uuringu, milles uuriti aju muutusi, mis järgnevad karmile vanemlusele. Tulemused tõestasid, et karmide distsiplineerimisvõtetega vanem võib oma tegudega kahjustada lapse aju ja emotsionaalset arengut.
Varasematest uuringutest on selgunud, et laste raske väärkohtlemine (näiteks seksuaalne, füüsiline ja emotsionaalne), hooletusse jätmine või kodukeskkonnast eemaldamine on hilisemas elujärgus seotud ärevuse ja depressiooni tekkimisega. Rasket väärkohtlemist kogenud lastel on väiksem prefrontaalne ajukoor ning mandelkeha. Need kaks struktuuri mängivad võtmerolli emotsioonide reguleerimisel. Samuti ärevuse ja depressiooni tekkimisel.
/nginx/o/2021/03/26/13698341t1h6389.jpg)
Värskes uuringus tõestati esimest korda, et väiksem prefrontaalne ajukoor ja mandelkeha on neil lastel, kes on kogenud karmi vanemluse võtteid lapsevanema poolt. «Need leiud on väga olulised. See on esimene kord, kui karmid kasvatusvõtted, mis ei võrdu raske väärkohtlemisega, on seotud aju struktuuri suuruse vähenemisega,» kirjutab Sabrina Suffren. Kui eelnevalt oli teada, et karm vanemlus võib põhjustada ajufunktsioonide muutusi, siis see uuring kinnitab fakti, et selline käitumisviis mõjutab ka laste aju ehitust.
Montréali ülikooli uuringus kasutati andmeid laste kohta, keda 2000. aasta alguses CHU Saint-Justine uurimiskeskuses on sünnist saati jälginud Montréali ülikooli laste psühhosotsiaalse väärkohtlemise uurimisüksus. Uuringu osana hinnati lapsevanemate tavasid ja laste ärevuse taset igal aastal, kui lapsed olid vanuses 2 kuni 9 aastat.